Värski riigikogo liigõ, inne pikkä aigu Võro liinapää ammõtit pidänü ALLASÕ ANTI vastas Uma Lehe küsümüisile.
* * *
Kuis Sul omma perämädse puultõist kuud lännü?
Om olnu kõva sisseelämise aig, võimalus oppi ja tiidä saia, kuis riigipiirakut sääl mäe otsan küdsetäs. Ku võiolla televiisorist tunnus, et inemise omma riigikogun ütstõõsõ vasta väega kur’a, sis periselt saias häste läbi. Nii ku istung är lõpõs, kõnõldas umavahel kõkkõ läbi ja inemline läbikäümine om peris hää.
A mis om olnu küländ kehvävõitu, om obstruktsioon, mis om olnu läbi ao kangõ. A sääne tuu demokraatia om: kedä om rohkõmb, tuu hääletäs umma, ja kedä om veidemb, püüd umma asja tõistviisi aia.
Midä Sa loodat vahtsõlt valitsusõlt võrokõisi hääs?
Olõ kõik nuu aasta hingen kandnu ja püüdnü avaligult kõnõlda, et tuu umavalitsuisi asi om väega kehvä. Mullõ tunnus, et seokõrd ummõhtõgi nakkas sõnnum peräle jõudma, et Eesti om uma väiksusõ pääle kaemalda väega mitmõsugumanõ. Üte vitsaga kostki otsast lüvvä ei saa. Umavalitsuisilõ piät kõigilõ rätsepätüüga umblõma sälgä uma rõiva, mis näile passisõ. Tuud om vaia innekõkkõ tuujaos, et elo es häädünü. Tunnõ väega selgele, et Tal’nan ei tiitä, miä tan sünnüs. Tulõ tetä valgustus- ja seletüstüüd ja pakku vällä lahenduisi.
Looda, et vahtsõnõ regionaalministeeriüm nakkas taad asja tõsitsõmbalt võtma.
Mis om Su sõnnom täämbä mi kotusõpäälitside vallajuhtõ jaos?
Edimäne sõnnum om, et väega kipõstõ es tasunu kavvõlõ küündüvit otsussit är tetä. Ku siiäni om asju hoitu, sis nüüd tulnu viil puul aastat vai aasta hoita. Soovita rahulikult aigu võtta. A seo valitsusõ ja ao kotsilõ, kon mi parhilla elämi, käü tuu, et kõik piät ummi tegemiisi ümbre hindama tuu pilguga, kas noid om võimalik ka veidükese parõmbalõ tetä. Tuust ei päse kiäki Eestin. Võiolla tulõ naabri-umavalitsuisiga inämb mõnt asja läbi kõnõlda.
Ma arva, et lähemb aasta tulõ võtta tuu jaos, et atra säädi, ja püüdä viil mitte asju katski kakku. Määnegi leevendüs tulõ kimmäle ka riigi puult, a tuu ei tähendä, et es pidänü kaema pikembä ao pääle ja mõtlõma, kas and ka määndsitki tegemiisi veidükese tegüsämpä tetä. Innekõkkõ mõtlõ ma ruumõ. Võiolla pidänü põra nakkama mõtlõma järgmädses 10–20 aastas ette, kuis mi siin tahami ellä. Kas vannu huunit om meile 10 aasta peräst iks vaia vai olnu täämbä vaia anda riigile sõnnum, et mi saami tetä näütüses põhimõttõl: hummokupoolõ om majan kuul ja õdakupoolõ kultuurimaja.
Ku pall’o om võimalik suurõn poliitikan periselt võrokõisi iist saista?
Mul om tuud viil varra hinnada. Saista saat egäl puul, sääl ja siin ja kõik piät ummamuudu saisma. Häämiil om tuust, et edimäst kõrda kõnõldas rohkõmb Võrumaa näütit ja noid olukõrdu, kost mi olõmi tulnu ja mille mi sääl olõmi. Mul om hää miil, et ma saa kõik aig seletä. Arvatas, et mi ei tii tan kõkkõ tegüsäle. A ma saa näüdädä ka säändsit periselt olnuid asju, kon inämb tegüsämpä tetä ei saa, a rahha iks ei olõ. Et mille tuu nii om.
Mu meelest ei piä kiäki kellelegi almust andma. Eesti inemise piät lihtsäle egäl puul ellä saama. Tuu, et rikkamba piät nakkama vaesõmbit tugõma, ka peris õigõ jutt ei olõ. Periselt om riigi ülesannõ kaia, et egäl puul olõs võimalusõ, ja tuu ei saa tulla kellegi arvõlt.
Edimädse poolõtõõsõ kuu tunnõ om kül sääne, et uma eloõigusõ iist siin piämi egä jumala päiv saisma. Ja võiolla tuud ka tõistmuudu tegemä: mitte et ajami käe pikkä, a piämi esi elämä ja hindä üle rõõmu tundma nakkama. Võiolla sis kaias rohkõmb siiäpoolõ, ku mi õnnõ ei kaiba.
Mis mõttidõga läät võrokõisi kongressilõ?
Päämine mõtõ om, kuis tuust kongressist es saanu õnnõ vastasaismisõ organ, a saanu umõtõ sääne, mis inemiisi lämmält juhatas umma asja ajama. Ku tuud tetäs kellegi käest millegi nõudmisõ jaos, sis ma väega pikkä ikä tälle ette ei kuuluta. A ku tetäs nii, et 30 protsõnti andas hindäst märku, a 70 protsõnti energiät lätt esi uma as’a ajamisõ pääle, om luutust.
Väega tahtnu, et võrokõisi kongress avitanu, ku mi kõnõlõmi näütüses püsümõtsandusõst ja luudusõ hoitmisõst. Tuud tiidmist pidänü jagama, kuis püsümõtsandust tetä, kuis umavahel viil inämb kuuntüüd tetä. Inemise tahtva mõtsast rahha saia, edesi ellä ja toimõnda. Nigu siin satu aastit om toimõndõt. Mõts om kah iks suurõs abis olnu, et kõgõ suurõmba investeeringu är tetä jne.
Viil kõrd: kongress ei tohe saia õnnõ nõudmisõs, deklariirmiskotussõs, a piät saama sisuliidsi häie kodutsidõ asju arõndamisõs. Mi hindä, mitte võõridõ jaos.
Kas tegemise, midä toimõndõdas täämbä Nursipalu ümbre, omma Su meelest käünü säädüisi ja kõrra perrä?
Tuu ma piä hindäle selges tegemä. Lää õkva Võro valda, uuri, mis om näide arvaminõ, nimä tegelese tuuga egä päiv. Põra omma tegemise innekõkkõ pututanu tulõvadsõ linnaku alust maad ja tuud vahtsõt tiid.
A kolmas asi, mis vast om juriidilidsõlt korrektne, a eetilidselt kimmäde ei olõ, om maiõ kauplõminõ, mis käü viil inne, ku ütski protsess om käümä pantu. Tuu om jälle.
Tollõ joruga ma üten ei lää, et liitlaisi sõaväeläse hirmsalõ tükvä siiä. Tuu ei olõ nii. Mi piät hinnäst kaitsma ja rehkendämä olukõrraga maailman. Olõmi esi liitlasõ siiä kutsnu.
Mis pututas laskõvällä laendamist, sis sääl pidänü asju rohkõmb kõrdapite tegemä.
Mis om Su suuv võrokõisilõ?
Uma as’a ajaminõ nakkas pääle hindä tegemiisist, üllenpidämisest, egäpäävätsest olõmisõst. Kiäki tõnõ meid võro kiilt kõnõlõma ja seo piirkunna vannust kombist kinni hoitma ei panõ. Miildümä ja rehkendämä kedägi sundi ei saa. A ku mi tegemiisist löütäs midägi hääd ja ilosat, midä sääl kimmäle om, sis tuud tasus rohkõmb tetä. Võrokõsõs olõminõ ei olõ kongi vällänpuul, tuu om mi hindä seen.
Küsse Rahmani Jan
Allasõ Anti
