Keväjädsel aol, ku hariligust inämb kraammist ette tulõ, om inemiisil vaia prügü kohegi är viiä. Üts kotus, kon prükü vasta võetas ja sordi perrä jaetas, om Võro keskkunnajaam. Et inemiisil olõs kergemb prükü sorti, omma keskkunnajaaman vällä säetü võrokeelidse juhatava sildi.
Lüütsepä sõnnu perrä om noid, kiä hää meelega sortva, ku ka noid, kiä sorti ei taha. Noidõ perämäidsi avitamisõs võrokeelidse seletüssildi vällä märgitigi. «Inemise, kes es taha sorti, löüdsevä egäsugutsit põhjussit, et nä ei saa arvu, miä määndselegi paika käü. Ja sis mi mõtlimi, et teemi seletävä võrokeelidse sildi. Tuu tege tujju veidükese rõõmsambas ja sis nä omma valmis sortmisõga rohkemb tegelemä,» seletäs tä.
Võrokeelitside silte plaan märgiti vällä üten Võro liinavalitsusõga. Võro kiilde avit’ sildi panda Võro instituut. Lüütsepp om tulõmusõga rahul: ku sildi pääl om näütüses kirän, et siiä saat panda pussahtunuid ubinit, sis om tuu jo egäütele selge. Tõnõ mõtõ om nail siltel viil. «Ku mi Võrumaal elämi, sis piämi taad kiilt avvu seen hoitma ja egäl puul propagiirmä,» löüd Lüütsepä Olev.
Keskkunnajaama jaos om kõgõ kipõmb aig kevväi kooni jaanipääväni. Sis tulõ suurõlõ prügütuumisõlõ vahe sisse, a sügüse naatas jäl inämb tuuma. Suvi ja talv omma rahulikumb aig.
MTÜ Võru jäätmekeskus korjas prükü kokko kolmõn paigan: Võro liinan, Umbsaarõn ja Vahtsõliinan. «Olõmi nuu, kiä korjasõ inemiisi ja asutuisi käest prükü kokku ja tuu lätt siist edesi: kas palutamistõ, prügütehassõlõ sortiirmiste vai prügümäele,» seletäs Lüütsepp. Inämbüs prükü viiäs Võromaalt Tal’nalõ, sinnäpoolõ lätt Umbsaarõlt egä päiv mitu suurt konteinerit. A näütüses papp lätt Räpinä paprõvabrikulõ, kon täst tetäs vahtsõt kartongi, ja puhas klaas Järvakandi klaasitehassõlõ.
Osa kraami võetas inemiisi käest vasta massulda, a suurõmba jao prügü ärandmisõ iist tulõ keskkunnajaaman massa kah. Prügü vastavõtmisõ hinna kaias egä aastak üle tuu perrä, pall’o prügütehassõ sinnä viimise iist rahha küsüse ja pall’o vidämine mass. Ku varrampa om mõni tuuja kaivanu, et prügü ärandminõ om kallis, sis perämädsel aol ei olõ Lüütsepä Olev säänest kaiblõmist tähele pandnu. «Kõik elu om nii kallis lännü, et keski ei kaiba inämb väiku hinnanõsõmisõ pääle,» löüd tä.
Kas kunagi sääne aig kah tulõ, ku prügü iist tuujalõ pääle naatas masma? «Ei tulõ,» om Lüütsepp kimmäs. «Tuu jutt om koskilt lännü liikma ja inemiisile om säändsit kärbläisi päähä aetu, a prügü sortminõ ja vidämine om kallis.» Kavvõlõ veetäs prügü tuuperäst, et paiga pääl ei olõ taaga midägi tetä. «Sis piät ehitämä prügü palutamisõs tehasõ, a tuu om nii kallis, et tuud ei olõ võimalik esiki Tartulõ tetä.»
Nii avitaski kõgõ inämb prügü hinda ja luudust hoita sortminõ. Suur jago inemiisist om tuust arvo saanu. Näütüses naati minevä aasta lõpust Võro liinan eräle korjama söögi- ja muid biolagonõjit jääke. Noid oll’ inne hariligu prügü seen 20 protsõnti. «Meil om joba 15 protsõnti poolõ aastaga käen. Inemise omma peris kõrraligu, piät kitmä,» seletäs Lüütsepp. Parhilla saadõtas söögi- ja muu biojäägi Tartolõ kompostmistõ, a tulõvigun plaanitas näid naada vidämä Tal’nalõ biogaasi-tehassõlõ.
Rahmani Jan
MTÜ Võru Jäätmekeskus juhatusõ liigõ Lüütsepä Olev katskiidsi eelektririistu kasti man. Rahmani Jani pilt
