Saludos desde el sur!

Mu aig Argõntiinan saa õkva läbi. Ku ma rõskõ Argõntiina talvõ põimukuu hummokul linnujaamast vällä rühe, es tiiä ma ette, mis minno tan maal uut. Piaaigu et aasta joosul olõ elänü ladina geton, nännü latsi prügükastin mängmän ja inemiisi uulidsa pääl kerjaman. Olõ nännü, kuis kolmandan maailman eletäs basseini ja suurõ tagahooviga lossin, pidänü võigõluisi peldikuprussakiga, nännü tsunglin ahvõ, kuuma ja päävä käen palanu ni Lõuna-Ameeriga mäetippõ vallutanu.

Opsõ karmin ja katoliiklikun koolikõrran ni kõnõlõ nüüt hääd hispaania kiilt.

Esiki päält nii pikält tan elämist imestäse inemise väega ja küsüse mu esierälidse aktsendi perrä, et kost ma tulõ ja kon ma nii kipõstõ ja häste keele selges sai. Seod küsü ma esihindä käest kah egä päiv. Olõ-i määnestki keeleopmisretsepti vai nõidust seo perrä vällä märgit, a ku tahat määndsegi keele kipõlt selges oppi, vast omgi kõgõ õigõmb kolli pääväpäält kohegi kavvõndahe ja sääl kuigimuudu loomulikun keelekeskkunnan elämä naada.

Ku ma Argõntiinadõ tulli, es mõista ma hinnäst hispaania keelen esiki tutvusta, kõnõlõmalda sõs määndsegi jutuajamisõ pidämisest. Sõs tulli appi käe ja jala, mõnikõrd ka miimika, a hillätassa naksi egäsugudsõ sõna külge jäämä.

Umbõlõ pall’o avit’ minno laulõ kullõminõ ja näide sõnnu tõlkminõ. Egä vahtsõ sõna köütse määndsegi olokõrraga ja kõnõli egä päiv inemiisiga.

Loi egäsugutsiid artikliid keeletiidläisilt ja oppjajilt, kiä sooviti oppi sõnnu teemadõ kaupa, mitte nii keerolidsõlt nigu koolin. Nii võtigi egä nätäl vahtsõ teema ja peräst kolmõ kuud Argõntiinan es küsü ma inämb egäle as’alõ tõlgõt. Sai vabalt kõnõlda ja käve esiki kohalikun televisioonin intervjuud andman.

Pall’o inemiisi tan ilman pidäva hispaania kiilt umbõlõ ilosas, a mu jaos om iks mu imäkiil võro kiil kõgõ armsamb. Om pall’o sõnnu mi keelen, midä saa-i hispaania kiilde ümbre panda, ni ka säänest esierälist väke saa olla õnnõ ütel väikul ja huvitaval keelel nigu võro kiil. Ma looda joba õkvalt tiika kõnõlda. Tan kavvõn sai peräkõrd arvu, et uman koton – Võromaal – om iks kõgõ parõmb.

Õkva näemi!

Vahetusopilanõ Raju Eliisabet and teedä, kuis eletäs kavvõn Argõntiinamaal.