Laulja ja laulukirotaja Linalakk, perisnimega Tsimmeri Liina, kõrraldas joba neläs aastak uma kodomoro pääl Rebäsemõisa festivaali. Seo suvi om festivalil kontsõrtõ ja tegemiisi kogoni kats päivä. Laembat tuntust sai Linalakk timahavatsõl Eesti Laulu võistlusõl, ku timä laul «Aeg», midä nä üten Bonzoga esiti, jõudsõ 20 vällävalidu laulu sekkä.

Liina om laulnu joba väega väikust pääle. «Olõ joba katõaastadsõst pääle lauluvõistluisil käünü ja harinu lava pääl olõma. Muusiga om mu ümbre olnu kõik aig ja tiidse peris varra, et must saa laulja,» seletäs tä.

Ka edimädse laulukirotamisõ proovi tekk’ Liina sis, ku oll’ 10–11 aastakka vana. «Mängse süntesaatorit ja mugu panni mõttit kirja. Ma ei tiiä, mille, a jo oll’ vaia hinnäst väljendä ja läbi laulõ tundu ja tunnus siiämaalõ seo kõgõ lihtsämb.» Laulõ kirotamisõs saa tä vunki elolt hindält. «Eks laulu omma iks inspireeritü armastusõst, luudusõst, kurbusõst ja rõõmust,» löüd Linalakk.

Muusikat om Liina opnu Antsla ja Valga muusigakoolin ja Tarton Heino Elleri muusigakoolin. Parhilla pidägi tä päämidselt muusiguammõtit: käü esinemän mitmõ ansambliga ja lindistäs laulõ mitmidõ muusikidõga. Lisas om Liina muusigaoppaja Valga huvi- ja muusigakoolin: tä and laulu- ja bänditunnõ.

Ei mahu raamõ sisse

Egäsugumadsõ raami ja piiri, ka muusigastiili perrä nimmaminõ ei olõ Linalaka jaos. «Mullõ miildüse pia kõik stiili, ja mitte õnnõ kullõlda, a ka mängi-laulda. Ma piä hinnäst kõgõ inämb rütmimuusikus. Ku mu edimäne plaat «Elu ilu» oll’ huugu saanu jazzist, RnB-st, bluusist, folgist ja popist, sis pia üten Bonzoga vällä tullõv album «Kahelt poolt» lätt sinnä Ameeriga vana popi, 1970. aastidõ singer-songwriter-lugudõ poolõ. Mängi viil folk-rokk-bändin elektrikitarri ja laula pidobändin Jackpot, kon omma sainast saina tandsuluu.»

Sama lugu om Linalaka tegemiisiga. Päält muusigu ja muusigaoppaja ammõdi võtt suurõ jao timä aost kõrraldaminõ, ja ka maal elämine nõud umma. «Majapidämine taht hoolitsust, lisas om mul kats pinni. Näidega naksi ildaaigu pinnekoolin käümä,» lugõ tä ummi tegemiisi ette.

Maa külen kinni

Üts asi hoit Linalakka katõ jalaga maa pääl. Tuu om kodokülä ja kodotalo Rebäsemõisan ja Karula rahvuspargi kant laembalõ. «Rebäsemõisa om hullõ kunstiinemiisi paokotus. Ma sündü tan külän!» põrotas hinnäst mõnikõrd nal’atamiisi Rebäsemõisa printsessis kutsva Liina. A nigu maal iks ette tulõ, küünüs kogokund ligembist naabriist ka kavvõmbalõ. «Tan kandin omma kõik naabri, esiki tõisi külli inemise, selle et elämise omma ütstõõsõst kavvõndal. Läbikäümist naabridõga om peris hulga, esieränis nuuri perriga. Meil om tegünü armsa kommõ, et egä paari nädäli takast om kellegi man õdagusüük, sann vai muu meelelahutus,» kitt Liina.

Kutsõ kokko küläliidsi…

Liina pidä luku kodokandi esierälidsest luudusõst ja löüd, et tuu om midägi säänest, midä mass ka laembalõ näüdätä. Tuust om kuurdunu vällä ka mõtõ uma moro pääl Rebäsemõisa festivaali kõrralda. «Ma olõ üles kasunu tansaman talun ja mõtli joba väikun, et olnu hää, ku Rebäsemõisan ka midägi toimunu. Et ma es pidänü kõik aig tõisil külän käümä, a tõsõ tulnu kah mu manu. Joba sis tiidse, et siiä tallu ma suurõn elämä jää.»

Nii juhtugi, et nelä aasta iist aroti nä sõbraga ja mõtli, et kõrraldanu üte mõnusa kontsõrdi. Tuu kandsõ nimme «Linalakk ja sõbrad Oru talus» ja rahvast tull’ kaema-kullõma 100 inemise ümbre. «Sis naksimi suurõmbalõ mõtlõma ja järgmäne aasta oll’ ettevõtmisõ nimi joba Rebäsemõisa festival,» tulõtas Liina aoluku miilde.

Seo aastak peetäs Rebäsemõisa festivaali kogoni katõl pääväl, 30. piimäkuul ja 1. hainakuul. Edimäst kõrda astus üles ka välisartist, laulja ja laulukirotaja Tomás Del Real Tšiilist. Ka Eesti esinejide nimekiri om võimsa: Tätte Jaan, Kukerpillid, Koiksoni Liisi, Wiiralt ja hulga tõisi. Muidogi tulõ lava pääle kõrraldaja Liina esi, seokõrd sis üten Bonzo ja bändiga.

Pall’o om plaanin ka tüü- ja opitarri, festivali aigu peetäs väikut käsitüülaatu ja huvilidsõ saava üten matkajuhiga minnä Karula kuplidõ vaihõlõ matkalõ. Tegemiisi om latsilõ ja väsümäldä pidolidsõ saava üüse diskota kah.

Kõrraldamisõ man om hulga väikuid asjo, midä kõik aig lahenda tulõ, a Linalakk tege taad rõõmu ja hää meelega. «Mu süämeasi om edendä tan veeremaal kultuuri ja seo festival pand mu silmä helkämä.»

Rahmani Jan

Linalakk uma Oru talo lumbi veeren hällü pääl. Kuu ao peräst om taa paiga pääl uuta suurõmbat festivalimellu. Rahmani Jani pilt