Priinimel Viitkar om Eestin 97 kandjat, priinimel Viitkin 67 kandjat. Vähäkese kandjit om ka vanan kiräviien nimekujjõl Vitkar ja Vitkin. Mõlõmba nime panti õnnõ Vahtsõliina mõisan Viitka lisanime perrä, miä om kunaginõ edenimi. Pastor Masing om tan pruuvnu uma sõbra ja kolleegi Räpinä pastori Helleri nippi tetä samast lisanimest eri priinime tulõtamislõppõga: saksa muudu -r ja vinne muudu -in.
Viitkari nime sai suguvõsa Viitka külän, tuus aos inämbäste joba koolnu kuvvõ üte põlvkunna mehe perrätulõja. Kiä näist es olõ vele, olli lelläpoja, a rahvast oll’ joba 1826. aastal peris hulga, 62 nimekandjat. Huvitava omma näide täämbädses kaonu talunime 1820. aasta personaalraamatun: Kabbeli, Appli, Waltina, Listako ja Rimmeli. Kabõli talunimi lätt kokko Viitka Ristimäe ja Kalmõmäe nimmiga. Ristimäest om perimüs, et sääl om kerik olnu. Peränpoolõ ollõv olnu kivi, rist pääl, kohe tuudi andit. Ristimäe kõrval om Vanaussaiamägi, Viitka külä arvada kõgõ vanõmb kotus.
Viitkini nime sai Kivioralt peri Jakapi poig Tannil ja Andre poig Ado perekundõga. Nimä olli üte tõsõ Viitka. Võimalik, et näide nimi tulõ hoobis parhillatsõst Missoküläst, kohe Pööni tallu Tannil noorõn ian peremehes sai. Tuul juhtumisõl om nime alussõpandja 1638 Missokülä kandin elänü Wittke Jacob. A kimmäle tuud üteldä ei saa, piässi uurma, kiä oll’ Kiviora Jakapi ja Andre esä ja kost tä peri oll’.
Eestistämisel muudõti: Viitkin > Alliksoo (Vahtsõliina), Viitkin > Viirpalu (Taageperä), Vitkin > Ojasaar (Saalussõ), Vitkar > Viiksaar (Talliin) ja Viitkal > Viiksaar (Vahtsõ-Antsla). Sama vahtsõ nime valimine näütäs, et ka muutunu nimekuju Viitkal om olnu Viitkari suguvõsast peri.
Vana lisanimi mitmusõn Viitka’ (Viitkilt peri) tulõ ei lihtsalõ vinne keele Vitjast (Витя), minkast külh om olõman harvõmb pruugit vorm Витка. Seoilmaaigsõ Vitja alusnimes om inämbäste Viktor vai Vitali, väega harva Viit (Вит). Viitka külä edimädse mainmise, 1627 Witko, 1630 Wietka, näütäse, et alussõs om just seo harvõmb nimi, miä esihindäst om kah segu Vana-Rooma ladinakeelidsest inemisenimest Vitus ‘elu’ ja germaani Widu-algusõga nimmist. Itaalian omma nuu haru erälde jäänü, sääl tulõva täämbäste päivä nime Vito ja Guido, a näütüses õdagupuulsin slaavi kiilin lätsi Sitsiiliast peri pühä Vitus, germaanlaisi Widu(kind) ja mitma umakeelidse vana nime segi.
Viitka man või muiduki üteldä, et kuna sääl külän om kapõl olnu, arvada just pühhä Vitust om avvustõt, ja vinne kerikun om pühä Vitusõ nimi Вит, sõs olõ-i mõtõt muid alguperä varjantsõ kaalu. Vitus (koolnu aastagal 303) oll’ varajadsõ kristlusõ märtri, tedä avvustõdas erilidselt Tšehhimaal, a näütüses ka Vestfaalin, kost oll’ peri suurõmb osa Liivimaa sakslaisist. Täämbäst (15.06) viidipäivä pühitsese kõgõ rohkõmb serbläse, tuuperäst, et seo om türkläisi vasta peetü Kosovo lahingu aastagapäiv.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
