Tuu aig, ku pea ega aasta jaanipäävä armõtudõ sattõ ja juulikuu, ku haina tegemä nakati, enämbüisi sadama jäigi, nakas meelest minemä. Tinavaasta es tulõ maikuu ja terve juuni mitmal puul õigõt vehma, ennegi vahel harva lühkü huu. Nigu kastõ iist, ülti taa kohta vanast kotun. Juuli algus tõi pääliinan laulvõilõ-tandsvõilõ latsilõ armõdu hullu vehmä piksega üten sälgä ja veidü jagusi säält mi kanti kah. Enämb oll’ külh tormi ja rässä, a vesi oll’ abis õks. Mõnõlõ taimõkõsõlõ jäi taa külh ildas, jäi kiratsõma.
Peräst jaani naksi ilmal siihn lõunõ puul viil sääne kommõ, et ai suurõ piksepilve üles, tõnõkõrd mitmalt puult, mürist’ ja välgut’ kah peris meheste tunnõ viisi, a vehma tull’ mõni tsilk. Nii tekk’ mitu päivä. Kiäki ütel’, et os haina tennü, sis tullu egast vähämbästki pilveräbälist sorts ärä. A kiä tiid, vast omgi tuu, kiä ilma tege, maainemiisi pääle pahanu, et mi nii laisas olõ jäänü, kodulaudan eläjeid ei pea ja naide jaos vanna muudu haina ei tii. Mugu jandimi niitjeide, trimmeride vai esiki robotiidega. Et võtkõ no taa piksehirm kuivalt vasta ja küländ teile!
Nuil, kel söögis ütte ja tõist pendrede maha pant ja tarõ ümbre lille istutõt, om ollu ega päivi valamisega murõ. Ja mükrõga tulõ ka hoolõga sissisõta petä. Naile miildüs müttä õkva sääl, konh medägi vajalikku kasus. Hainamaa pääl ei olõ nii hää, iiba kuiv muld, konh vehmaussi ei liigu. Nii et mugu käüt, iiskann käe otsan ja tõnõ käsi pendren kobistõn, et konh tulõ jälleki urg kinni vaota.
Mõtsa ei olõ medägi otsma ja korjama asja. Kuiv sammal ja pruumis lännü kanarbik krabisas, ei saa luuta seenekeist, ei marja.
Kallendri tükis kah pään segi minemä. Ukõrdat õdagut vasta pendre manh, valgus om õks õigõ, suvõalgusõ uma, a lõhna olõs nigu juuli lõpust vai augustist. Kaet ümbre, ja kuis sis, hainanurm kisk kõllatsõs, ületalve rapsinurm kauõmban omgi pea valmis. Imetelet, et kostki hõrakumahla vai -moosi lõhna ei tulõ. Puhmõ manh om esiki veidü marju, a nuu omma tuurõ, vara viil.
Jaanipäävä paiku naksi tii veeren määntsegi häitsme silmä. Tõrvalill? Pei ratta kinni ja lätsi kaema. Põdrakanep! Tõnõ päiv näi kannistikun angõrpisti valgõid nuttõ ja kraavi pääl kõllatsõs lännü nuurt pihõlgat.
Peris hallõ om, mea sis augustis jääs?
A medägi tetä ei olõ, mea ülhest andas, tulõ vasta võtta.
Nõlvaku Kaie
Põdrakanep (paiulill) naas’ jo jaanipäävä häitsemä. Nõlvaku Kaie pilt
