«Ma ei olõ põllumiis,» ütles Täpsi Aivar, ku tervütäs Uma Lehe aokiränikku ütel põimukuu hummogul uman Viia-Jaani labürinditalon Ihamaru külän. Seo päst mõnõn mõttõn vabas tõtõst, et saat olla talomiis sis kah, ku ei olõ ei külbjä, ei eläjäpidäjä.

Viia-Jaani talon omma pindremaa asõmõl hoobis kivitsõõri, mille motiivi omma 3000–4000 aastakka vana ja peri ilma esi paigust. Peremiis esi lätt egä hummogu Kreeka labürindi keskpaika, sais kivi otsa ja tund, et om ilmanaba ja kõik tsiirõlõs timä ümbre. Nii kõlas seo või-olla suurõlidsõlt, a and pääväs tarvilist energiät.

Elo om tiikund ja labürint om toda kah – ummi käänäkidega. «Ku kõik läbi käüt, om õnn suurõmb,» härgütäs tä pühendümä. «Ka vällätulõminõ om tähtsä. Seo om õkva ku tennämine – egä as’a iist elon tulõ jo massa.»

Kiräsõnan ollõv olõman sada ja üts soovitust, kuis labürinti läbi kävvü, saman ei olõ võlss tiid esihindäga trehvämises, selle et õkva tuu labürindin käümine Täpsi sõnnu perrä om. «Käük mass pühendä määndselegi teemalõ-küsümüsele, millen tahetas arvosaamist saia. Vastus ei pruugi tulla kül õkva, a ütskõrd nakkas asi hargnõma,» om tä esi tundnu.

Viia-Jaani talo kivitsõõri omma kõigilõ huviliidsilõ valla. Nurmõ pääl om esiki autide saisuplats maaha märgit ja kaart näütäs, kost määndse väepaiga löüd. Muidogi või egäüts tetä hindäle uma labürindi. Aivar tiid, et Vormsi Enn omgi ütelnü: egäl eestläsel piäsi olõma uma kivitsõõr ja püstkoda – korgõmbal olõvaga kõnõlõmisõ kotus.

Kuulsas ollõpruulmisõga

Täpsi Aivaril omgi uma püstkoda kah ja tammõtsõõr. Pääle tuu hää käe: joba aastit omma hinnan timä tett rüäleib ja timä pruulit olu ja taar. Taaril ja ollõl om Uma Meki märk ja noidõga om tä mitmõl aastal, ka timahavva, Seto kuningriigin ilma tennü ja meistri avvonime saanu.

Kuis meistris saaminõ käve? Ütele Uma Meki laadalõ võtsõ Täpsi Aivar ollõ pääle haukamisõs üten umaküdsetüt leibä. Rahvas käve müüdä, mekse ja sis tull’ tsõõriga tagasi küsümüsega: «Kost seod leibä saa?» Tuusama retsepti perrä tege tä leibä seenimaani. Egä katõ nädäli takast, et juurõtus kimmäs püsünü. Muid vigurit tä ei pruugi, ku et pand tahta sisse kanõbisiimnit. «Ma olõ Kanepi valla alamb, tuuperäst,» seletäs tä naarulidsõlt. Timä leibä on lännü kogoni vällämaalõ ja seo siimnesisu om mõotanu Jaapani tolli näütüses saadõtist konfiskiirmä.

Ku hääd leibä avitasõ tetä õigõ käe, sis hää ollõ salahusõ arvas Täpsi Aivar ollõv «umal abilidsõl». Ku tä Viia-Jaani talo ostsõ, pand’ tedä imehtämä ands’ak mulk maja seen. Tull’ vällä, et tuu oll ijäkeller. Sääl majan oll’ elänü ollõmeistri, kelle mano käve esiki Põlva miilits. Ei olõ patt mõtõlda, et inneskidse meistri vaim käü ollõpruuljal parhilla abis. «Inämbüs ollõst om vesi, nii et vast om mul tollõga kah vidänü,» om ollõtegijä valmis ka tõist põhjõndust kaaldma.

Ollõmeistri tiitli tull’ sammamuudu – suurõmba pingutamisõlda. Tä kai, et olu, midä seto pakva, om küländ tuu ollõ muudu, midä timä om noorõst pääst pääle tennü. Nii vei tä uma joogi kuningriigi pääväle. «Ja olligi meistri valmis,» tunnistas tä.

Paigavaimu hoitja

Täpsi Aivar hoit süämest kodokotussõ ja võro värgi poolõ, kuiki timä juurõ omma Elistvere kandin ja naasõ uma kogoni Saarõmaal. Tä kand uhkusõga Kanepi kandi suursärki ja lüü huuga üten MTÜn Postitee, miä köüt vana Võro-Tarto suurõtii kuuntüüvõrku. Näütüses om tä üts Kõivualutsõ laada kõrraldaja. Seo kogokunnalaat, või-üldä ka suvinõ Lindora laat, sai timahava joba kümme aastakka vanas. A lõikusao lõpõtusõs rehekuul saa Postitiist kostitii, ku Ihamaru külämajan ja tuu ümbre kaubõldas Lõuna-Eesti söögikraami ja käsitüüga.

Ummi häid löüdmiisi jaga Täpsi Aivar lahkõlõ ka ümbrekandi rahvaga. Tä om kimmäs, et olõmisõ vaimlist ja füüsilist kokkokõlla avitas saia helü ja vibratsioonõ vägi. Nii pand tä külämajan aig-aolt helisemä kristallkausi ja gongi. Selle et ku inemisel om võim kuulda, sis om täl arvada ka väret säältkaudu rahulolõmist ja tervendävät mõistmist saia. «Mu kontsõrdil saava kõik pikäle hiitä,» kõnõlas tä ummist hingele ja kihäle mõtõlduist helürändämiisist.

Ku ka seo luuga terviku poolõ püüdä, sis ei saa nimmamalda jättä, et taloperemehes olõmisõ kõrvalõ mahus Täpsi Aivaril liinatüü: tä om Tarton toimõndava trükükua Bookmill umanik ja juht. Sääne kirriv maailm sis üte inemise seen.

Kabuna Kaile

Ihamaru mehel Täpsi Aivaril om korgõmbal olõvaga läbikäümises nii kiviring ku püstkoda. Kabuna Kaile pilt.