Nimel Zahkna om Eestin 39 kandjat, täämbädse päävä kiräviiele vastaval nimekujul Tsahkna 27 kandjat. Nimi panti õnnõ üten kotussõn: Vahtsõliina mõisa Saagri külän. Tuu külä om keset Haanimaad, perän Vahtsõliina viies mõisas jagamist Tsorona mõisa lahustükü pääl, miä jääs Vaskna järvest veidükese hummugu poolõ. Nii et algkodu mõttõn om tegemist täämbädse Haanimaa nimega.

Nime saaja olli katõ velle, Saagri Jurka ja Saagri Märdi perrätulõja. 1826. aastagal om Saagril kirän viis elun velle ja lelläpoiga seost hõimust, inämbüsel joba hindäl pere olõman. Üts vallalinõ sõsar-lellätütär oll’ hingelugõmisõn kah ria pääl. Näide talunimes kirutõdi Vahtsõliina personaalraamatun räpinämoodulinõ Solna. Tuu lisanime perrä näile priinimme es panda, panti hoobis kasvu perrä.

Ts’ahkna (tsähknä) om suu pääl kasuja vänge nuhega puhmakõnõ, suun käüjile häste tunnõt, Rhododendron tomentosum, eesti keeli sookail, soomõ keeli suopursu, saksa keeli Sumpfporst, vinne keeli bagnò ja bagulnik, läti kiräkeelen purva vaivariņš, a muidu ka purgailis ’suukikas’, leedu keeli pelkinis gailis ’suukikas’. Suukikkas om taad kasvu ka võru keelen kutsut. Võrukõsõ omma balti kasvunime är tõlknu, eestläse arvada lainanu (kail < gailis?). Kost mi hindä ts’ahkna-sõna tulõ, olõ-i selge. Om lihtsalõ sääne sõna.

Tegeligult panti ka Koikkülä mõisan õnnõ keriklikult, mitte hingelugõmisõ perrä priinimi Tsähkna, a tütärlats Liis, kiä nime sai, es vii tuud edesi. Ka Kanepi kihlkunnan om seo sõna kotussõnimen ä-ga: Tsähknä veski. Tuu om sõski muutus, miä om tulnu -a muutumisest ä-s pehmendüsega ts- takan.
Nimmi eestistämisel võeti Zahkna asõmalõ Eskla Saalussõ vallan, Saarmaa Vahtsõliina vallan ja Taidur Lihulan. Tsahkna asõmalõ võeti ütel kõrral Mallar (Tartun).

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.