Vilepille ja trummõ saatõl läbi liina
Vannu kroonikiide man om tuu hädä, et piat teräsele kaema, midä sa säält usut. Balthasar Russow oll’ teedüperäst keriguopõtaja, tuuperäst ma timäga kats-kolm aastat müüdä pantu tärminiide peräst eriti ei nori, kui jutt om lahingiist.
Küll om tsipa imelik, et Kaupo surmasaamine om tuudu 24 aastat ettepoolõ, ku mii tiiämi (madisõpäävä lahing 1217). Äkki om õigus siski Russowil? Vai kas määnestki Kaupot olõman oll’gi? Veneläse omma ummi kroonikiide umbusaldamisega jõudnu sinnämaalõ, et määnestki Batu-khaani es olõki olõman. Tuu miis oll’ tegelikult näide uma Aleksander Nevski, kiä tõtõstõ es saa tõisi vinne vürstega läbi ja pidi sõprust tatarlaisiga.
Aga sõda om seenimaani salastõt asi ja kost pidi üts rumaliide talupoigõ hingekarjus kõiki saladuisi tiidmä?! Pall’u paremb ollu usku timä tiidmiisi rahva elu-olu kotsilõ 300–400 aastat tagasi. Tollõst om timä kirutanu peris pikält. Tihtipääle lõpõs mõni lõik sõnnuga: tollõst ei sünnü mõtõldagi, ammuki kirjä panda. Jutt käü päämiselt 34. Saksa ordu meistri Johann von der Recke valitsusaost (1549–1551). Aga teedä om, et inemiste kombõ muutusõ pikä vinnaga, nii et täämbädselgi aol võit ütiskonnan löüdä noidsammu pattõ, midä Russow meile uman kroonikan ette tõi. Mu nõdõr sulg muiduki Russowi vasta ei saa, ka ei olõ mul säänest kristlikku viha nigu timäl, siski võinu mõnõ andsaku kombõ pruuvi võru kiilde panda.
«Ilmangi es olõ nättü ega kuuldu, et siin maal (Liivimaal) olõs hooramist vai abielurikmist ordu esändiide, piiskoppe vai aadlikõ puult karistõt. Sõasulastõ ja muu säändse rahva man siski oll’ liiderdämise iist karistus. Kui kiäki näide hulgast pas’mada teoga vahelõ jäi, sis viidi patustaja vilepille ja trummõ saatõl sedämaid läbi terve liina ja üle turuplatsi liinavärtest vällä ja visati sääl kõigi rõiviide, pükse ja kängiga kaivu, kon tä sai läbilikõs. Edesi viidi tä tuudsamma tiid müüdä lossi tagasi ja sääl mõistsõ foogt tä kõigist pattõst priis.»
Nii et alamba rahva siän oll’ karistus siski määndselgi kujul olõman, kuigi koon andisandmisega.
Mis putus aga orduesändiide egäpääväst tüüd, sis säält es paista silmä muud kui üts ajujaht, vürflivöörütämine, ratsutamine ja ütest pulmast tõistõ sõitmine, ütelt ristjädsilt tõistõ, vakusõpidulõ vai kirmaskile.
Kuna sai nimmatus Liivimaa pulmõ, vakussõpidusiid, ristjätsi ja kirmaskiid, sis kiruta mõnõ sõnaga ka noist. A toda joba järgmidsen lehen.
Pulga Jaan
Pulga Jaan lugi Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonikat ja märk, midä säält kõrva taadõ panda.
