Aadlirahva pulma, vakusõpidu, kirmassõ

 
Ku aadlik pidi pulmaplaani, sis kutsuti kirjä tiil kõik aadliku veerand aastat inne pulmõ ütte liina vai suurõmbalõ alõvilõ kokku. Sääl olli tuus otstarbõs spetsiaalsõ killamaja. Ja üte liina pillimeestest es jakku, manu kutsuti ka maavürsti sõatrummi ja trompetiid muialt. Kui kõik koon olli, tetti bankett, aga inne minti siski viil ratsutama – suuri ja rassõlt ehitüisi täkkõga, kellest egäüts massõ üle ütsä sälitise rükä, ja muud näist kassu es olõ, kui tuusama praalmine. Üts vanõmb aadlimiis pidi kõnnõ, kon käskse är unõta kõik vana vihavainu ja rahvas pidi tuud tõotama.

Perän sõidõti mitu kõrda pruudi iist müüdä, kuna tuu oll’ kulda nii täüs riputõt, et minestüse veere pääl. Laulatus oll’ järgmine pühäpäiv. Perän tuud alas’ tands, suur lakmine ja võiki õllõjuumine, nii et kõik aig pidi hainu maha laotama, muidu es saa saistaki. Kui sis kõik maani täüs olli, alas’ suur tapõlus ja mõõgaga tsuskmine – nii uulitsa pääl, koridorin kui ka killatarõn, kon naasõ korgiide pinke ja laudu otsa pagõsiva. Mõnigi pää lüüdi poolõs ja mõnigi käsi otsast. Mis pääle tapõlusõ viil oll’, tuud ei passi kirjä panda.

Kuigi mõisa pulma olli suurõjoonõlise ja om uskmalda, ku pall’u sääl nuumat härgi, lambiid, tsiku, hanne, kannu, kabuniid, mõtsloomaliha ja kallu ja ku mitu lasti õlut är kullu, sis ollõv sääl siski alandlikku miilt peetü. Es pakuta veini ega süüä hõpõluitsiidega ja juua hõpõpeekritest.Ristjädsi lätsi umbõs säändsesama tambiga ja noorõmba selli lauli liiderlikkõ laulõ, üle ilma kokku korjat.

Vakusõpidu käve mihklipääväst jõuluni, sis nakas pääle pulmaaig (saanitii). Suvõl käüti hoolõga läbi kõik kirmassõ, kon suurõ torupilli lõuassiva nika varavalgõni. Kõik tuu möll võtsõ mõnikõrd kõrvakuulmise vai silmänägemise är.

Ei olõ mõtõt edesi kõnõlda. Ainult mõni väiku asi oll’ tõisildõ. Nii et ku täämbädse päävä elumiis taad lugõ, sis hõikas tä kõgõst süämest: «Päti, meid om petetü! Mii olõs võinu jo 16. aastasaal sündüdä, tuu ollu meile inämb mokkamüüdä!»

Ma mõtlõ vahel, hindäl vesi silmän: olõs saanu tollõaigsõt seljankasuppi, kon viineriseibe seen ei olõ. Tundus, et liha oll’ näil küländ ja kahju es olõ näil millestki.

Vahel lätt mõtõ ka sinnä, et kiä näil tuu kraami kõik üles kasvat’, ku pall’alt aadliku jahipini seie kuuõ sälitise terävillä iist? (Üts sälitis oll’ üle katõ tonni, nii et paras salvõtäüs.)

Pulga Jaan

Pulga Jaan lugi Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonikat ja märk, midä säält kõrva taadõ panda.