Kirämiis TOOTSENI TOIVO (80), kiä pidä Rõugõn pensionipõlvõ, om valmis saanu vahtsõ mälehtüisiraamadu umast tüümehepõlvõst. Teemi Toivoga juttu vahtsõst raamatust, nal’ategemisest, a tsipakõsõ ka täämbädse ao elost ja poliitikast.
Näütät seo kuu lõpun umma mälehtüisiraamatut «Vene ajal võrsunu». Kuis tuu raamat sündü?
Ma naksi mälehtüisi kirja pandma uma kümme aastat tagasi. Sõs mõtli, et om joba ütsjagu eletü, ilma ja inemiisi nättü, vast om tõisil kah huvitav teedä saia, kuis tuu elu oll’. Edimäne raamat «Saksa ajal sündinu» ilmu mitu aastat tagasi. Sääl oll’ juttu mu latsõpõlvõst Rõugõn, kooliaost Võrun ja teenistüsest Vinne kroonun.
«Vene ajal võrsunu» om mälehtüisi järgmine osa: mu elu Vinne aol ja tüü Eesti Raadio meelelahutus-saatidõ toimõndusõn.
Teit umal aol raadion hulga aoviidüssesaatit. Ku tähtsä nuu saatõ kullõjidõ jaos olliva?
Vast õks peris tähtsä, selle et «Meelejahutajat» kullõl’ egä pühäpäävä hummugu mitusada tuhat inemist.
Määne tähtsüs oll’ Vinne aol nal’al, miä avit’ tõsitsist asjust kõnõlda ritu vaihõl ja läbi lilli?
Sõs üteldi, et ku muud ei saa, sõs nall’a õks saa! Ku om rassõ, sõs omgi kõgõ inämb nall’a vaia. Ku mul hindäl kah mõnikõrd midägi vussi lätt, sõs ma püvvä tuud naarus käändä. No ja ku tuud Vinne värki es saa tuukõrd kuigimuudu muuta, sõs vällä naarda sai ummõtõgi. Nakas’ki kergemb. Nii et nall’a oll’ väega vaia joba vaimsõ tervüse peräst.
Mõnõ aasta iist ütel’ Volkonski Piitre, et parhillanõ aig om huumorijärgne aig. Olõt Sa tuuga nõun vai vaidlõt vasta?
Om külh nii. Ku Vinne aig läbi sai ja Eesti jälki vaba oll’, sõs jäi nali vähätähtsäs. Kõigil oll’ pall’u muud tegemist, olõ-õs inämb aigugi niisama nall’a tetä. Ku varõmb oll’ nali väega tarviline tüüriist Vinne värgi vasta, sõs nüüd om nal’ategemine õnnõ aoviidüsses.
Kuimuudu täämbäste aigu inämb nal’ategemist tagasi tuvva ja kuis tuu mi ello edesi avitanu?
Põra om jo nal’ategemine olõman, naid pistüjalakoomikit om egä nuka pääl. A nigu ma ütli – nüüd om nal’ategemine inneki aoviidüs, ja nali käü päämidselt nabaalust piten. Minnu naa põradsõ nal’a suurt naardma ei aja, a ma usu, et egäl põlvkunnal omma uma nal’a ja põranõ põlvkund lust naid ummi nalju kullõldõn väega.
Käänämi jutu poliitika pääle. Midä arvat tuust, kuis ja ku pall’o täämbädse poliitiku ütstõist kullõsõ?
Noh, poliitik om õks nii tähtsä ja tark inemine, et timä ei pruugi kedägi tõist kullõlda. Timä taht, et tedä hinnäst kullõldas. Tõist poliitikut kullõldas, ku tuu kõnõlõs meeleperäst juttu. Ku ei kõnõlõ, sõs lastas tuu jutt kõrvust müüdä.
Olõt murõt tundnu kuulõ ja kultuuriasutuisi kinnipandmisõ peräst. Mitu kõrda tulnu mõõta, inne ku noidõ asutuisi man lõikamisõotsus tetä?
Mu meelest piät kultuuriasutuisi kinnipandmist arutama ja otsustama õnnõ nuu inemise, kiä sääl eläse ja kellele noid vaia om. Ku külärahvas ütles, et ei tohe kinni panda, sõs nii piätki olõma. Tuud ei tohisi otsusta valla tõsõn otsan vai koguni pääliinan.
Tootseni Toivo. Rahmani Jani pilt
Olõt pikäaolinõ Keskeräkunna liigõ. Mis sääl partein täämbä sünnüs ja kohe tuu vii?
Keskeräkund sündü Rahvarindõst, ja sõs oll’ meil silmi iin selge tsiht – tugõva Eesti ehitämine. Ja tukõv riik om tuu, kon om tukõv keskklass. Ja tugõva keskklassi saa nii, et altpuult tulõ vaesust vähämbäs jättä: nõstami pensionõ, nõstami miinimumpalka, tugõmi väikeist ja keskmist ettevõtlust, ehitämi munitsipaalmajju, avitami nuuri peresid, teemi astmõlidsõ tulumassu. Säändse olliva mi põhipunkti. Ja ku mi mõnikõrd valitsustõ saimi, sõs teimi kah nii.
A ku Ratta Jüri esimehes sai, muutu kõgõ tähtsämbäs pääministri olla vai ülepää valitsusõn olla – ütskõik kellega. Keskeräkunnal kattõ tsiht silmi iist är, visõldi ütest veerest tõistõ. Nüüd oll’ nigu vahtsõt algust vaia, selle valitigi Kõlvart. Kiik olõs vast vannamuudu edesi tiksnu.
Mihhaili ma tunnõ Tal’na volikogu aost: timä oll’ esimiis, ma olli asõesimiis. Vähädse jutuga, a ku midägi lupa, sõs ka tege. Nüüd lupa Keskeräkunna vahtsõst käümä panda. Eks paistus, kuis õnnõstus.
Eräkunnalõ om selget tsihti vaia. Ei saa nii, nigu oll’, et lupami kõigilõ kõkkõ, a peräst ei saa kiäki midägi. Et valitsusõn püssü, tegi Keskeräkund, nigu tõsõ tahtsõva.
Sait timahava inne jaanipäivä 80 aastat vanas. Kuis tervüs om?
Aitüma küsümäst, ei olõ hullu. Mudsu man viil mutingut ei tunnõ ja käe-jala liigussõ kah.
Kas tuu tähendäs, et mõnõ ao peräst või uuta ka mälehtüisiraamadu kolmandat ossa elost vahtsõst vabas saanun Eestin?
Jah, kolmas osa om «Eesti ajal edenenu» ja sääl om juttu üleminekiaost, aokiränikõ liidu taasasutamisõst, Tal’na volikogust ja tuust aost, ku ma Riigikogun olli. Mul om kistumada hää miil, et olli Riigikogun sõs, ku sääl viil Eesti säädüisi tetti, panti alus mi hindä säädüsandlusõlõ. Parhilla tetäs inämbjagu säädüse muutmisõ säädüisi ja võetas üle Euruupa Liidu direktiive.
Kõik tuu oll’ väega huvitav aig, suurõmb jagu joba omgi arvutin. Vast saa kunagi peris raamatus kah. No luutma piät.
Küsse Rahmani Jan
