Kiri Taimaalt

Lõuna-Tai reisi alostus

 
Mu vaihtusperre man om umbõlõ äge tuu, et mu vaihtus­esä taht alalõpmalda reisi, vahtsit kotussit kaia ja tuuläbi mullõ paigapäälist ello näüdädä, et ma saanu teedä, kuis inemise periselt eläse ja ummi egäpäävätsit toimõnduisi tegevä.

Mi autoreisi mõnusa tai muusikaga omma veenü minno väega pall’odõhe põnõvihe paikohe. Põhilidsõlt käümi umma kodoprovintsi Kanchanaburit piteh, miä om Tai õdagu­jaoh ja om siin üts suurõmbit provintsõ.

Seo om ka turistõ siäh populaarnõ tsihtkotus. Siiä tuldas kaema mõtsikut luudust ja ime­ilosit viisadangit ni mõno tundma liina huulidsasöögist ja armsist väikeisist söögikotussist.

Üts mu miildejäävämbit käüke om olnu mi reis Lõuna-­Taihtõ ja tuust tahassi pikembält kirota. Nimelt oll’ mu vaihtusesäl joba kavva aigu plaanih sõita Tai lõunajakko, et minnä küllä umalõ esäle, kiä pidä väikut rõivapuuti üteh armsah tsill’okõsõh liinah. Ja et õkva oll’ koolih pikk vaihõaig, midägi Eesti suvõ­vaihõao muudu, miä kest kokko puultõist kuud, sis pruuksõmi hää võimalusõ är ja võtimigi pikä reisi ette.

Varra hummogu, ku väläh oll’ viil kottpümme, tullimi sängüst üles, vidimi hindä ja uma kotikobina auto pääle ni alostimi katsasaa-kilomiitrest sõitu, et jouda õdagus Thung Songi provintsi, koh vaihtus­esä esä eläs.

Autoaknõst palmipuuistanduisi ja kavvõh sinetävit mäki kaiõh läts’ sõit nigu lupsti ja ollimigi tsihtkotussõhe peräle joudnu. Meile juusk’ handa liputõh ja naaratõh vasta väiku armsa valgõ pini Prooton, kiä oll’ mi tulõgi üle no nii lõpmalda õnnõlik.

A ma olli vaest viil õnnõlikumb, ku löüdse majast vana, a tävveste kopõ sünteka. Väiku vele silmä lei kah helkämä ja nii mi naksigi õkva luuma neläkäemuusikat, minkast tull’ vällä nii äge improviseering, et meil mõlõmbal suu vallalõ vajjo.

Vaihtusesä sai uma esäga kõik kavva oodõdu jutu är kõnõlda ja nuurusaigõ miilde tulõta, nii et järgmädsel pääväl jätsemi klavõri, väiku Prootoni ja sõbraligu perrerahvaga hüväste ja lätsimi edesi, selle et pall’o käümäldä kotussit uut’ meid viil iih.

Edesisist seigelüisist, kristallselgeh viih snorgõldamisõst, salaperätside mõtsikidõ saari pääl käümisest ja kasvosöögifestivalist kiroda ma joba järgmädseh kiräh.

Jüvä Hellä

Vaihtusopilanõ Jüvä Hellä and teedä, kuis lätt kavvõn Taimaal.

UMA Leht