Hää elo vai?
Ma kuuli raadiost, et kalamehe ei piäki inämb vaklu konksi otsa topma. Tiiä-i kas õngõgi vaia lätt. Nüüd om ant vahtsõnõ kõrraldus, et kalamiihil om mere vai järve pääle kalalõ minekis vaia äppi. Äpp om sääne vitin, miä käü nutitelehvoni sisse. Nutiktelehvon on jälki sääne vitin, miä ütles ette, midä piät tegemä. Nigu tuu tii juhatamisõ asi. Telehvon ütles, et piät siist är käändmä, sõs saa õkvampa, a perüselt olõ-i sõidõtavat tiidki, õnnõ määnegi jalgrada.
Ku tuu äpiga saa kallo püüdä, sõs või-olla saa kalamiihi elo viil kergembäs tetä ja kunstmudso appi kutsu. Kunstmudso või jo tetä säändsit kallo nigu vaia ja niipall’o, ku vaia om. Tä saa kõrraga jo praaditut ja suidsutõdut kalla kah tetä. Illos kaia, a kas kõtt kah täüs saa? Tunnus hää ja lihtsä elo.
