Seod nimme kand Eestin 36 inemist. Tegünemise kotussit om viis, a päämidselt om alalõ püsünü katõ Võrumaa kotussõ priinimi. Vahtsõn kiräviien kujul Küünal naati taad nimme kirutama umbõs 20. aastagasaa alustusõn.
Kaagri mõisan Kanepi kihlkunnan panti joba 1809. aastagal seo nimi vanan kiräviien kujul Künal. Nime saaja olli viis velle ja imä Kovata talun, tuus aos jo koolnu Kovata Kustavi perekund.
Koigu mõisan Urvastõ kihlkunnan panti 1820. aastil sama nimi Künal. Nime saaja olli katõ (joba koolnu) lelläpoja, Kõrtsi Jaagu ja Kõrtsi Kristo latsõ, elukotussõs Koigu kõrts, mink asõnd nüütki viil Koigu risttii pääl mäletedäs.
Sama nimi panti ka Väiku-Ulila mõisan Puhja kihlkunnan, nime saajas oll’ Lõmmike (Löminke, Lömmike) talu sulanõ Jaan perrega. Keriguraamatun kirutõdi Künel [küünel]. Jaani pojal latsi es olõ ja tütär läts’ mehele, nii et nimi kuuli vällä.
Kivijärve mõisan Laiusõl sai priinime Künal läsänaanõ Mari, timä oll’ hingelugõmisõ perrä 90 (!) aastakka vana, timä tütär Tiiu 58, nii et tuugi nimi edesi es lää. Ka Seidla mõisan Järvämaal sai priinime Künal ütsik naistõrahvas.
Kallasmaa Marja om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu, et seo priinimi tulõ lihtsalõ sõnast küünal : küünla. Nii paistuski taa olõvat. Võru keelen om seo sõna küünäl, umastavan küündle. Võimalik om üldä ka lühkü ü-ga, künnäl : kündle. Umastava käänusse kuju om väega lähkün taa lainsõna kujulõ lainuandjan keelen, midä muinasnorra varjantsin (tuhat kooni viissada aastakka tagasi) om kirutõt kyndill ja muinasroodsi varjantsin kyndil. Soomõ keelen om sama sõna kynttilä, põh’asaami keelen ginttal.
Ka vanan Skandinaavian oll’ seo sõna lainsõna, ladina keelen om jo candela ’küünäl’. Alambsaksa kiil, midä Eestin keskaol rohkõmb kõnõldi ku ruutslaisi kiilt, seod sõnna es laina, kukki tundsõ sõnna kandelār ’kandelaabri, küündlekandja’, ladina sõnast candelabrum.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
