Liinu äräandminõ ja tagasivõtminõ

 
Sõda läts’ tävvega käümä. Edimält tundu, et Liivima liina mängvä äräandmist. Kõvastõ kindlustõt liina andi alla hindäst nõrgõmbalõ vainlasõlõ. Ülembä pagõsiva aiksalõ kohegi lääne poolõ. Inämbüste olli nimä vana mehe ja noil tüküski julgus otsa saama. A sis trehväs’ mõni noorõmb miis etteotsa ja tull’ vällä, et moskoviidilõ saat vasta küll, kui julgut.

A üttemiilt es olõ Liivimaa ülembärahva siän küll mitte kopka iistki. 1596. aastal, ku Rootsi kuninga alla minek jo otsustõt ja kuningas meile suurõ abi saatnu (süük, sõariista), tekki kats miikandi mõisnikku viil katsõt Talliina raadi ümbre pöördä. Kirutõdi lõpmata pikk kiri, mu lugõmise perrä 1763 sõnna. Mõtõ oll’ üts: Vinne tsaar armastas meid ja taht meile hääd.

Kuis tuu hää vällä nägi, tuud näemi edespidi rüüvmiisi ja tapmiisi käügin. Kirä autori olli Johann Tuve Tsoorust ja Elert Kruse Kõllõstõst. Raad es tii tuust kiräst õigõlõ vällägi, oll’ vist joba tuimas tettü. Pääle Tuve ja Kruse löüdü viil tõisildõmõtlõjiid – nii Vinne kui Poola kasus, aga ka Taanit es unõtada är. Demokraatia oll’ teküs.

Kõrra olli esiki Talliina liinaga kahtlasõ loo, kui kindlus kavalusõga är võeti. Kaitsja pagõsiva ihualastõ kloaagimulkõ kaudu minemä. Rootsi sõasulastõ päälik Nils Dobbeler aga jätt’ nuu mulgu miilde ja kasut’ noid umakõrda kindlusõ tagasivallutamisõl tegusalõ är. Nii et es olõ tuu sõamehe-ammõt ka kõgõ puhtamp.

Russow kirutas noist asjust, õkva nigu olõs esi sääl kloaagimulkõn turnnu. Arvada või, et tä kai nuu mulgu iks uma silmäga üle.

Turaida linnusõ kirutaja Burinck oll’ kah märgumiis ja lask’ salaja tetä kats pikkä redelit, minkast 180 ratsanikku ja 200 talupoiga üüse Võnnu linnusõ är võtiva. Peränpoolõ viil ka Burtnieki, Lemsalu, Raupa ja Nitau linnusõ. Niimuudu naksiva Vinne valdusõ tasapisi vähänemä.

Üts arv om kroonikan mu silmin absoluutsõlt õigõ. Tegemist om Võnnu tagasivallutamise katsõga vinläisi puult 1578. aastal. Sääl jõudsõva ruutslasõ ja poolaka uma ühendväega Võnnulõ appi ja leie vinläse purus vai pagõma. Russowil om kirän, et vinläisi ja tatarlaisi sai kokku surma 6022 miist. Kõik ülejäänü kaotusõnumbrõ omma lõppõnu kolmõ nulliga.

Väega rassõ om ette kujuta ägedät veretüüd, kon äkki päälik röögätäs: «Mehe, jätke järgi, 6000 om täüs!» Ja mehe kullõsõ sõnna.

Pulga Jaan

Pulga Jaan lugi Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonikat ja märk, midä säält kõrva taadõ panda.