Mõnõ paralleeli täämbädse aoga
Poola kuningas võtsõ Liivimaa asja tõsitsõlõ ja 1582. aasta 15. jaanuaril tetti rahu, kon vinläne ütel’ Liivimaast Poola kasus vallalõ. Kuna Poola sai nüüd võitja au hindäle, tulõtas Russow miilde, määnest vaiva ja kullu oll’ ruutslaisil Liivimaal ollu ja kõik tuu vaiv läts’ näil vasta taivast. Seokõrd. Peränpoolõ es lähä, aga sis es olõ Russowit.
Päämine tarkus kõrva takka pandmises om tuu, et Eesti- ja Liivimaal lövvüs toetajiid egalõ suurõvõimulõ. Nii oll’ tuu 16. aastasaal, nii om ka täämbä. Ega tuu es olõ juhus, et laskurkorpusõn ja Waffen SS-in oll’ mehi pea võrdsõlt. Mis om säändse asja süväpõhjus, tuud võinu targa mehe viil uuri, aga ma näe ka ilma kroonikata, et Eesti rahva üttesulatamine om nõrgas jäänü. Mis teguri sulativa ütte näütüses muinasmaakondõ? Sõa, kon mõni külä (terve maakond) rahvast peris puhtas tetti. Sis asutiva tühä maa päämiselt naabri. Kuigivõrd tulõva arvõlõ ka rüüvkäügi. Naisi jo es tapõta, nuu võeti hindäle. Vahtsõmbal aol oll’ hää sulataja (integraator) korõmban koolin praktiseeritäv sund-tüülemäärämine, aga tuu aig jäi lühükeses.
Mis pututas viil 16. aastasata, sis ülembrahvas oll’ õigõ mitmast riigist peri ja kui imämaa umavahel kakliva, mis sis tahta vaesõst kolooniast.
Viimätsel aol om muudu lännü «tühistamiskampaania». Nuu, kiä vasta porisõsõ, lülitedäs ütiskonnast vällä. Ihu jääs küll vabadustõ, aga suu om näil lihtsält moodu peräst vai süümises. Aga kroonikast saava nimä kimmäst tukõ: üte kamba ülembvõim ei kesta meil kaua. Ja kui tulõ võimumuutus, kolitas ruttu võitja poolõ üle. Säändse mi olõmi. Õnnõs mitte kõik.
Üts huvitav paralleel tulõ vällä sõatehnika kotussõ päält. Suurõ rassõ kahuri (ilmselt kalli kah) es päse inämb liikuma, kui joba paar päivä paduvihma oll’ sadanu. Tulõ miilde, et Ukraina sõan oll’ tuusama probleem suuri tankega, kuigi tii omma vahepääl (16.–21. aastasada) hulga parõmbas tettü.
Pulmakombõ omma seo ilma aigu määndselgi kujul õks olõman ja vana põhi paistus vällä. Esiasi, pall’ukõsõ om tuud rahvast, kiä noid vannu kombiid hindas. Selge tuu, et piiri peat alati pidämä. Söögi põrmandulõ pilmine om mullõ alati vastik ollu. Tulõ miilde, kuis minnu viieaastasõlt sunniti vitsa ähvärdüsel süümä põhjakõrbõnut riisi-piimäsuppi.
Asi, millest kroonikan sõnnagi ei mainita, om ehalkäük. Kuigi parembrahvas säänest asja es harrasta, võinu talupoigõ pastoriherr mõnõ sõna asjalõ pühendä. Ilmselt kuulu tuu teema noidõ hulka, millest ei tohe mõtõldagi, ammuki sis kirjä panda.
Pulga Jaan
Pulga Jaan lugi Balthasar Russowi Liivimaa provintsi kroonikat ja märk, midä säält kõrva taadõ panda.
