Edimält kävemi Djerba saarõ pääl maailma kõgõ suurõmban krokodillikasvandusõn. Sääl oll’ päält 650 krokodilli. Nuu kaiva meid suu ammulõ. Perän tull’ vällä, et näile om innegi inemist näüdätü, suu olliva ammulõ termoregulatsiooni peräst.
Reisi tõõsõl poolõl lätsimi Atlasõ mäki mano berberi elokombit kaema ja Sahara kõrbõhe kaamlitõga matkama. Berberi eläse seoniaoni mäeküle sisse kaivõtuin mulkõn, a seen omma sama mugavusõ nigu meilgi. Õgast mulgust kaiõ vällä satelliidipann ja kraanist tull’ puhast vett. Meil toda vett juvva es lubata, selle et mi kõtt ei olõ tuuga harinu.
Sahara kõrbõt näimi kaamli säläst. Õgaüts sai uma kaamli ja pidi toolõ sälga ronima. Kaamli jaotõdi kaalu perrä, tuuperäst hõigas’ paiklik kaamlikar’us mi Aivarilõ, et tälle om XXL kaamli.
Kotusõpääline kiil oll’ kah väega lihtsä. Näütüses mi keelen «Tere hummogust!» om näide keelen «saba all hiir». Vai vähämbält niimuudu taa tundu.
Saamo Airika
