Kompress haigõlõ latsõlõ

 
Minevä aastasaa 70. aastidõ lõpun ja 80. algusõn oll’ kolhoosõn põhjust pito pitä, selle et täüs sai 30 aastat kolhoosi­kõrda. Seo jutukõnõ kõnõlõs üte Võromaa kolhoosi juubõlist.

Kolhoos oll’ küländki pall’o arõnu. Oll’ rahvast, maad ja varra, nigu laul ütel’. Ette­nättül pääväl oll’ rahvas klubin kuun. Kõgõpäält pääväkangõlasõ, uma rahvas. Sis suurõmba ülembä rajooni juhtkonnast. Hulga oll’ kutsutu ka naabri­kolhoosi inemiisi, lisas sõpruskolhoosist Lätimaalt.

Muusikat tekk’ üts vanõmba põlvõ laulja ja nuu, kes kolhoosi tegemise aigu noorõ olliva, saiva ummist noorõpõlvõ­laulõst mõnno tunda ja üten laulda. Inemiisi naarut’ Kärnä Ärni. Pido oll’ äge ja laud loogan. Juvva ja süvvä jakku, millestki puudus es olõ.

Pidolõ oll’ kutsutu televisiooni võttõgrupp kah. Järgmädse päävä hummogu varra naksi televisioonimehe är minemä, selle et saadõ tull’ valmis tetä.

A üts mikrofonimiis ütel’, et timä jääs viil kõrras aos paiga pääle. Täl ollõv tulnu mõtõ, et tege kolhoosi häiest inemiisist viil üte saatõ ja jääs tuu jaos nõvvu pidämä. Tõsõ veidükese muigsi tuu jutu pääle, selle et olli tähele pandnu, kuis tuu miis terve õdak üte ilosa tütriguga tandsõ.

Kolmõ päävä peräst kõlist’ kolhoosi mikrofonimehe naanõ. Tä sai mehe kätte ja ütel’, et avitas pidutsõmisõst, tulku miis ruttu kodo, poig om haigõs jäänü. «Palavik ei taha alla minnä,» selet’ tä tõvõst lähkümpä. «Tulõ ja puhksa pääle, vast avitas, tuu puhksaminõ olõs sis viinakompressi iist kah!»