Mi pere om rõõmus ja hoit ütte, a spordiga om lugu nii ja naa. Ma mõtlõ sporditegemist. A ku vanastõ televiisorin määndsegi mängu olli, sis iks kaimi. Kõgõ inämb miildü meile kaia Kalevi korvpallimängmist. Pereesä võtsõ söögipordsu kätte ja istut’ hinnäst teleka ette. Kolm latsõpabulat teivä tuudsamma. Ja sis läts’ süümises ja vahtmisõs.
Ku latsõ suurõmbas kasvi, tull’ vällä, et nä arvssi umal aol, et kõiki noidõ unodõ nimi, kiä platsi pääl mängse, om Kalev. Oi kuis mi sis naarda saimi.
Seo lugu tull’ mullõ vahtsõst miilde, ku Kalevist film valmis tetti.
Raudkatsi Ene
