Tereh, armsa latsõkõnõ,
tereh ütles tsirgukõnõ,
mängolust ja rõõmsa miil
hoitva üten võro kiilt.

Põlva Lepatriinu latsiaia Mesimummu majan peeti võro keele nädälit ja mi süämeas’as omgi alalõ hoita uma kodokandi kiilt, kultuuri ja kombit. Majan olli mitmõsugumadsõ tegemise, mille iistvidäjä olli keelepesäoppaja.

Latsiaiamaja suuril mesimummõl käve külän Kürsa Ere, kiä näüdäs’ umma võrokeelist luulõkoko «Taivast ja tuulõst» ja lugi ummi luulõtuisi. Luulõtusõ olli elost hindäst, hää oll’ kullõlda ja arota, luulõria pututi mi kõiki hinge.

Latsiaia kõik väiku mesimummu tei näütemängo «Kuis pini hindäle kodo sai». Keelepesärühm Rukkilill oll’ selges opnu näütemängo ja kõiki rühmi latsõ aviti laulõ ja tandsõga. Ütitsele võro keele pääväle anni näko latsil sälän olõva põnõva rõiva. Tennämi kõiki latsõvanõmbit kuuntüü iist! Võrokeelidse laulu opas’ selges muusigaoppaja Paide Külvi. Küläline Võro instituudist Haugi Evely tennäs’ ja kinke kõigilõ rühmile vahtsõ võrokeelidse Tähekese.

Et latsiaia sünnüpäiv käü kõgõ keelepesänädäliga kuun, sõs võro keele nädäli lõpõtusõs teivä latsõ egän rühmän piskviidikuuki. Esi tettü, häste tettü. Ka nädäli söögisedeli päält sai lukõ võro keelen, midä süvvä pakutas.

Keelepesärühm Rukkilill toimõnd’ iks nigu varatsõmbilgi aastil: keelepesätsirgukõnõ mänge kuun latsiga ja kai latsi tegemiisi. Kaimi ilma, tarvitimi ilmamärke, loimi latsi üle. Kulssimi võrokeelitsit juttõ, luulõtuisi, CD-plaatõ, loimi söögi-, unõ- ja hummogusalmikõisi, kaimi multikit, teimi käe-, opi- ja liikmismängõ, mängemi Bee-Botiga pildi ja sõna mängo.

Oppaja kõnõli latsiga võro keelen nii egäpäävä toimõnduisi ku ka opitegevüisi man. Keelepesäoppaja kävevä tõisin rühmin unõjuttõ lugõman ja jutustaman. Lisas lahendi latsõvanõmba koton kuun latsiga võrokeelitsit ristsõnnu ja tüülehti.

Keelepesätsirgukõnõ tervütäs, tennäs kõiki väikeisi ja suuri miitsirkõ ja suuv kõigilõ hääd võro keele pruukmist.

Hallapi Lea, Paabu Piret, Toropi Inge, keelepesäoppaja

Põlva Lepatriinu latsiaia mesimummu. Pindeki Kaire pilt