Näi ildaaigu unõn, et mul oll’ sõbõr repän, kiä lask’ hinnäst kõrva takast kõhvitsa, visas’ kukõrpallõ ja oll’ ekämuudu mu seltskunnaga rahul. Mul ei olõs midägi säändse sõbra vasta. Arvada tiidvä kõik luudusfilme kaeja, et rebäse omma väega mängulidsõ ja targa, a näid koton pitä om peris keerolinõ.

Mul om olnu mitmit lähkümpi kokkoputmiisi rebäsidega. Viil põimukuun karas’ mu kilemajast üts esierälidselt pikki jalguga repän vällä, arvada käve hiiri otsman.

Nii 15 aasta iist näi rebäsit Londoni keskliinan kah õdagist prügükastõ ümbre tsiirutaman. Inemiisi nä es pelgä.

Kõik muutus. Ka luudusõn ei olõ kõik inämb sammamuudu nigu varrampa. Mõtsu jääs kõrrast veidembäs, eläjide jahimaa jääse väikumbas ja tuuperäst piät nimäki liinulõ lähkümpä kolima. Mol’ovihu Võro grupin oll’ ildaaigu postitus tuu kotsilõ, et inemise ärku jätku määnestki söögikraami prügükasti mano, selle et repän käü söömän. Tuu perrä tulli rebäside vasta hõela kommõntaari. Võrokivin näi esi kah ütte rebäst midägi autidõ vaihõl nosiman.

Niisama nigu mi söödämi talvõl tsirkõ, võinu mi inämb huuli ja arvo saia mõtsaeläjist.

Inämbüs rebäsit, kedä lemmikeläjis peetäs, omma peri karuseläjäfarmõst, kon näid väega loomuvastatsõlõ kasvatõdas. Suurõmb jago näist umma tõist eloaastakka ei näeki.

Õnnõs tetäs üle ilma kõrrast inämb kampaanjit ja seletüstüüd, et mõtsaeläjidega tulnu sündsämpä ümbre kävvü. Õks inämb karuseläjide farmõ lõpõtas tüü, selle et moetüüstüse ei taha inämb näide toodangut tarvita. Seo and luutust, et maailm muutus noilõ kah parõmbas paigas, kinkal om illos ja kohhil kasuk.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.