Nimme Udras kand Eestin 223 inemist. Nimekujul Utras om kah kandjit, a veidemb ku kuus. Pandmisõ kotussit oll’ vanal mõisaaol ütessä, noist katõssa Võrumaal, üts Sangastõn.
Põlva kihlkunna Võru mõisan panti Uddras jõõviirse Kääpä külä üten Kausta talun.
Rõugõ kihlkunna Vahtsõ-Kasaritsa mõisan panti seo nimi Palomõtsa külän. Siin omma nii keriguraamat ku hingelugõminõ kirutanu Utras, ummõtõgi nakas’ lakja minemä ka nime topõltkujul kirotusviis Utras (Udras). Seo nimega köüdüssen om Palomõtsa külä ütest osast saanu Utra külä. Nime saajidõ vana talunimi oll’ Kirripe. Tuu tulõ tuust, et nä ellivä Palomõtsan Kiräpää piirile kõgõ lähembän.
Haani mõisan panti Udras joba varõmb Utra lisanimega perrele Plaani külän. Viitinä mõisan panti seo Mõõlu küläst peri suguvõsalõ. Vana-Roosa mõisan panti Udras Hansi talun Mustajõõ veeren, parhillatsõn Matsi külän.
Vahtsõliina ja Orava mõisan sai priinime Udras suguvõsa, kiä ellivä Vaarkali külän, Orava kandin Tegovil ja Loosi kandi Kivikülän, miä 1816 oll’ Orava, a 1826 Vahtsõliina mõisa all.
Vana-Antsla mõisan panti Uddras Utra talust peri suguvõsalõ. Utra talu ussaid om seo mõisa Karula kihlkunna jaon, Ärnu jõõ veeren, umbõs Valtina ja Väherü vaihõl.
Sangastõ mõisan sai Utra nime küländ suur suguvõsa. Nä olli peri päämidselt Sandre-Tepani, Melevä-Matsi ja Käärige-Oti talust Mäekülän.
Nimepandminõ Petserimaal 1921 andsõ kah mitu Udrast manu, nimi võeti neli kõrda Petseri ja üts kõrd Pankjavitsa vallan.
Sõnna udras (ladina Lutra Lutra) omgi tunnõt õnnõ võru ja seto keelen, Tartumaal Sangastõn, Võrtsjärve veeren Kolga-Jaanin ja lõunaeesti keelesaari pääl. Taad peedäs vanas läti lainsõnas, a mitte sõski nii vanas, et olõssi balti lain. Parhillatsõn läti keelen om ūdrs, a lätläisi hulgan väega harilik priinimi näütäs vanõmbat kujju, tuu om Ūdris. Leedu keelen om ūdra. Ka vinne keele выдра om ärtuntavalt sama sõna ja ega saksa Otter kah kavvõn olõ-i. Edesi läävä ladina lutra, prantsusõ loutre ja muu. Nii et tõistpiten omma eesti saarmas ja soomõ saukko hoobis erilidsembä sõna.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
