Nimel om 47 kandjat, tegünemise kotussit om kats, Võrumaal ja Hiiumaal.
Vana-Koiola mõisa Mamastõ külän õkva Põlva küle all panti Wisse Vissekolgan ütele suurõlõ perrele. Tõsõlõ panti Wissow, ka nimel Vissov om kandjit, a küländ veidü.
Visse nimi esi om sääl häste vana. Ku aon tagasi minnä, sõs 1744 ellivä Wissi Jaani Lillo, Wissi Jürry Lillo ja Wissi Michel. 1688 ellivä Wiße Marth, Jaak ja Petter. 1638 elli Wessa Michell, kinkal olli poja Lüllo ja Anti. Mamastõst om lisanimi levinu Kiidjärvele, sääl ilmu seo 18. aastasaa alustusõn. Visse kotussõnime perrä panti Kiidjärvel priinimi Visk.
Prangli mõisa Vissi külä om viil vanõmb. 1601 kirutõdi ka tuud külänimme Wisse. 1582 Wiesth. Kas nimi om säält Mamastõlõ levinü, tuust ei olõ midägi teedä. Küll om huvitav üte peremehe nimi 1601: Wissenari Juri. Ku tä nüüd ei olõ *Visse-Naari Jüri, sõs paistus mu meelest läbi õigeusu ristinimi Vissarion (Висарио́н). Tuust omma vinne keelen lühenduse Vissa (Ви́са) ja Vissarik (Виса́рик). Sõs olõssi meil edimält tegu hoobis mugandusõga *Vissä, midä naati kirutama Wisse.
Muiduki või Prangli Vissi külä olla saad hoobis vanõmbast, muinasaigsõst inemisenimest. Omma jo olnu 13. aastasaa liivläne Vesithe ja saarlanõ Vesse.
Hiiumaal panti Wisse Vilivalla mõisan. Tuust om tulnu nii Visse ku Visso. Et hiidlanõ ütles viimäst nimme iks Vissu, sõs om põnnõv kotusssõnimi Vissulaid Kärdlä man meren. Minkast mõlõmba tulõva? Vana inemisenimi? Ariste om paknu sõnna viss ’kimmäs’, nii nigu soomõ keele vissi, roodsi vissa ja saksa gewiß. Vissulaid või muiduki olla ka vissi vai vissu ku vas’ka perrä. Ja lõpus om olõman viil saksa Fisch ’kala’ (roodsi keelen fisk) minkast võiva olla tulnu nii Hiiumaa ku Põlva nimi. Näütüses nii, et sõnast Fischer ’kalamiis’ jäi maakeelen perrä Visse.
Eestistämisest om hää teedä, et üts hiidlanõ Tal’nan võtsõgi Visse asõmalõ vahtsõ nime Vissolaid.
Saarõ Evar
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
