Minevä aastaga lõpun Kreutzwaldi mälehtüsmedäli saanu filmi- ja pildimiis Ruusa Ago sääd kokko tõist raamatut mi kandi pääväpiltnigest.
«2021. aastagal ilmunu raamat «Vana-Võromaa päevapiltnikud» om Võromaal elänüist piltnigest ja ka noist, kelle juurõ omma Võromaal,» seletäs Ruusa Ago. «Tõnõ raamat om kokkosäädmisel tuuperäst, et kõik es mahu edimäste raamatuhe sisse ja vahepääl om tulnu pall’o vahtsõt teedüst mano.»
Tõistõ raamatuhe tulõ lisas Võromaa piltnikele teedüst ka Valga, Otepää ja Petseri piltnige kotsilõ. «Petserih oll’ pall’o piltnikke,» ütel’ Ruus. «Mitu miist oll’ Otepäält, Nuustakult peri. Üts miis, Kirillovi Gavriil, oll’ Setomaalt Obinitsa kandist. Tuu oll’ väega kõva fotograaf Vinnemaal, perän oll’ Tal’nan ja elo lõpun Petserin.»
Pall’o piltnikke pildisti inemiisi õnnõ ateljeen. «A minno huvitasõ rohkõmb nuu pildi, mille pääl omma sündmüse ja egäsugudsõ muu as’a, luudusõ- ja liinapildi,» kõnõlõs Ruusa Ago. «Võrol olliva iks kõgõ kõvõmba mehe Zopp ja Niilus. Ma ei mõista üldä, pall’o pilte näil oll’. Villändi fotograafi Rieti Jaani pilte om sisse võetu, digiteeritü 60 000–70 000. Niilus ja Zopp, noil või kah olla sääl kandin, a nuu ei olõ kõik alalõ,» seletäs Ruusa Ago.
Siski löüd täämbädse aoni Võromaa inemiisi pildialbumiin Zopa ja Niilusõ pilte. «Nimä panniva uma nime egä kõrd ka pildile ala. Tuu om hää, ka uurjal hää kaia.»
Kõgõ inämb huvitasõ Ruusa kõgõ edimädse piltnigu, kiä alosti tan pilditegemist 150 aastakka tagasi. «Noidõ pildi es olõ vast nii ilosa, ku nüüd tetäs, a määndsen aon naa omma tettü, tuu om ilmadu uhkõ,» löüd tä. «Üts miis, kes om tutva Võromaa inemiisile, om tan sündünü Reinhold Sachker. Tarto piltnik, a käve Võrolõ pilte tegemä.»
UL
Filmi- ja pildimiis Ruusa Ago korjas vahtsõhe raamatuhe teedüst Vana-Võromaa ja laembalõ Lõunõ-Eesti pääväpiltnige kotsilõ ja luut timahava vahtsõ raamadu valmis saia.
