Eesti Kirjandusmuusõumi rahvaluulõ arhiivil om vällä tulnu CD-kogomik «Võrumaa rahvalaule. Karula, Rõuge, Kanepi, Räpina ja Vastseliina kihelkond». Kogomigu om kokko säädnü folklorist Rüütli Ingrid ja katõ plaadi päält saa kullõlda rahvalaulõ, midä laulõti Võromaal 20. aastasaa alostusõn.
Välläandõn om valik aastil 1961–1982 üles võetuist rahvalaulõst, miä olli Vanal Võromaal 20. aastasaa edimäidsil kümnil inemiisi lauluvaran. Plaatõ pääl om kokko 86 laulu, esitäjit om 27. Hulgan om nii Võromaalt ku ka muialt peri laulõ.
Katõ plaadi mano käü ka kõrralik tekstivihk, kon omma laulõ päälkirä ja esitäjä, pikemb saatõsõna, laulõ sisututvustusõ ja muu teedüs. Plaadivihust saa lukõ, et laulõ ülesvõtmisõ aigu vannu regilaulõ viil mäletedi, a nuu es olõ inämb egäpäävätsen tarvitusõn. Tuuperäst oll’ näid võimalik üles võtta õnnõ sooloesitüsen. Näüte vanõmbist laulõst omma siski olõman, kuulda saa muu hulgan sannasõnnu ja päävä välläloitsmist. Plaadi päält löüd ka vannu rahvalaulõ vahtsõmpi variantsõ, miä olli muutunu tsõõrimängulaulõs.
Viil om kogomigun vahtsõmpa, päämidselt lõppriimilist seltskunnalaulu, miä oll’ sugulaisi ja sõpru tsõõrin viil 20. aastasaa tõõsõl poolõl peris elläv. Vahtsõmbat lauluvarra saadi ka trükütüist laulikist, suuliidsi laulõ teksti muutu ja näid kohendõdi paikliidsi viise pääle. Levinü oll’ ka mitmõ helü pääle laulminõ ja laulminõ pille, innekõkkõ kandlõ saatõga.
Kogomigu toimõndaja om Orasõ Janika. Hellü käändse Tammõ Jaan, välläandõ kujond’ Saare Krista.
Välläannõt saa osta kirändüsmuusõumi veebipoodist pood.kirmus.ee.
UL
Saare Krista kaasõkujondus. Kujondusõn om tarvitõdu Ohaka Valduri õlimaali «Võrumaa maastik» aastagast 1982.
Plaadikogomigu kokkosäädjä Rüütli Ingrid:
«Võromaa rahvalaulõ plaadikogomik om üts jago mu seeriä «Mis on jäänud jälgedesse» kuvvõndast välläandõst. Seo jakkus viil raamatuga, kohe tulõva laulõ sõna ja noodi. Seeriän tutvusta valikut ülesvõttist, miä olõ tennü üten ummi tüüseldsiliidsiga aastakümnide joosul. Egä välläannõ keskendüs ütele maakunnalõ. Alosti Saarõmaast ja no olõ sis jõudnu Võromaalõ.
Välätüü omma ülepää kõgõ tundõlidsõmb jago folkloristõ tüüst. Noidõ man putumi kokko perimüse süvembä poolõga — perimüsega läbi tollõ kandjidõ. Ku trehväs, et võta üles mõnt väega vanna laulu, miä om elänü rahva meelenpidämisen läbi aastasatu, sis om säänesama tunnõ, nigu või olla arheoloogil, kiä om avastanu mõnõ esierälidse arheoloogilidsõ löüdmise. A folkloristi käävä aoga üten. Piämi silmän muutuisi, midä aig om toonu. Õkva ilmunu plaadikogomik andki läbikaehusõ laulõst, miä omma olnu Võromaal eläväle käügin 20. aastasaa edimäidsil aastakümnil. Innekõkkõ valisi paiklikkõ murdõkeelitsit laulõ, a esindedü om valik ka noist laulõst, miä omma siiä muialt kandunu.
Kõik laulu omma üles võetu ehtsän olokõrran esitäjide koton. Ülesvõttin või kuulda vanaimä üsän istva latsõ hellü, pini haukmist moro pääl ja muud, miä käü loomuligu keskkunna mano. Pall’odõst laulõst valigu tegemise man tull’ rehkendä ülesvõttõ kvaliteeti, niisama esitüse kvaliteeti. Näütüses ütskõrd lauli ütenkuun kats naist, mõlõmba kinäste, a esi registriin! Nä olli säändsen huun, et es ihna näid sekä. A plaadi pääle neo ülesvõttõ kah’os es passi. Ülepää tsusas’ Võromaal silmä seo, et alalõ oll’ püsünü perrin ja väikuin seltskundõn kuunlaulminõ. Tihtipääle laulõti vahtsõmpi laulõ katõ-kolmõ helü pääle, popp oll’ ka laulminõ pille, esieränis kandlõ saatmisõ perrä. Kandlõga saatsõ ummi laulõ ka kuulsa Suurõ Munamäe vaht Eduard Tagamets.
Edimädse Võromaa rahvalaulõ lindistüse tei uma Rõugõst peri vanaesält ja vanaimält. Esieränis rikka ja kirivä lauluvaraga oll’ Salme Pärg Vahtsõliina kihlkunnast Savioja küläst. Tä mälet’ vanaperäliidsi žanrõ, nigu loitsu ja luudusõhelle perrätegemine. Ka tiidse tä ballaadõ, tsõõrimängu- ja tandsulaulõ, paiklikkõ nal’alaulõ ja muud. Kristjan Torop pand’ timä käest kirja ka vannu tandsõ. Kõigist, kelle man käve, omma jäänü hää mälestüse.»
Kogomigu kokkosäädjä Rüütli Ingrid ja Suurõ Munamäe tornivaht Tagametsa Eduard 1977. aastagal. Jallai Mardi pilt Eesti Kirändüsmuusõumi Rahvaluule Arhiivi pildikogost
