17. radokuul 55aastadsõs saanu Võromaalt peri kunstnik GULGI ALBERT märgotas Võromaast, kunstnik olõmisõst ja muust uma eloga köüdetüst.
Miis mõtsast
Kutsutas minno kunstnikus, a jo latsõst pääle om mul sääne tunnõ, nigu ma olnu miis mõtsast. Joba kunstikoolist pääle olõ kunstiilman määnegi maapoiss kostki salaperälidsest Võromaa talost.
No ja perämädse ao olõ ma lihtsäle üts imelik Tarto miis.
Võromaa
Võromaa om mu kavvõ sünnümaa, kohe perämädsel aol harva trehvä. Kotus, kon alas’ mu koolitii. Nullklassin ja edimädsen klassin käve Antslan, edesi lätsi Võro edimäste põhikuuli. Sääl ollimi vahepääl Ruitlasõ Olaviga pinginaabri. A ma olli joba sis sääne, et sõidi õkva pääle kuuli kodo ja naksi joonistama.
Rublaao lõpun pruuvsõ tsipakõsõ Võromaal talomiis kah olla, a oll’ vaenõ aig ja ma es mõista noid asju, kuis lainu saia ja kõkkõ muud ja õigõ pia kutsi kunstnikõst sõbra minno Tartolõ tagasi, et ütitsit näütüisi tetä.
Kunstnikus saaminõ
Olõ peris latsõst pääle joonistanu. Mänguasju kül oll’, a joonista miildü inämb. Joonistaminõ andsõ mullõ oppust: tei alostusõn juuni, sis naksi tsõõrõ tegemä. Ma sai arvu, et joonistaminõ om kõgõ parõmb mäng. Koolin olli klassi kõgõ parõmb joonistaja, minno soovitõdi kunstitsõõri ja sainalehte tegemä. Määndselgi aol avasti aokiräst Horisont draakonipildi ja nuu naksiva minno kiskma. Naksi näid pääst joonistama ja sai arvo, et var’otamisõga saa tetä ruumilist pilti. Põhikooli lõpun soovitõdi mul minnä Tarto kunstikuuli, kuigi esi tahtsõ minnä keskkuuli ja perän viil bioloogiat opma. Kunstikoolin sai sõbras tõisi kunstnikõga ja ildampa opsõ edesi viil Tarto Ülikooli maaliosakunnan.
Kursi kuulkund
Joba mõni aasta inne ollimi Alliku Piitrega ütenkuun tudõngipäivil ummi töid möönü ja saanu tõisi kunstnikõga tutvas. Naksimigi kuun käümä ja 1988. aastagal luudi ammõtligult kunstirühmitüs Kursi kuulkund. Asotaja olli Alliku Piitre, ma, Kruusamäe Ilmar ja Pangsepä Priit. Sõbra härgüti minno näütüisist ossa võtma ja nii ma suurõmba kunstielo sisse saigi.
Tüü
Olõ suurõmba osa elost olnu vabakutsõlinõ kunstnik. Om tulnu ette ka mõni juhendaminõ ja kursus – vahepääl käve neli aastat psühhiaatriahaiglan kunstitsõõri juhendaman –, a nuu omma inämbüisi kuigi är vaonu. Ma ei olõ trügijä, ei taha noidõga võistõlda, kiä hinnäst egäle poolõ pakva.
Kultuuripääliin Tarto
Kultuuripääliina hõikuslausõ kõnõlõs ellojäämise kunstõst. Ma olõ uma elo pääl pikkä aigu noid ellojäämisõ kunstõ läbi har’otanu.
Peris õkva midägi mul kultuuripääliina kavan ei olõ, a aasta joosul om iks mõni näütüs, kon mu pilte nätä saa.

Gulgi Albert. Kruusamäe Ilmari pilt
Boheemlasõ elo
Seltskundõ ja inemiisi om läbi ao olnu egäsugutsit. Inemise, kellega olõ läbi käünü, omma olnu inämbüisi hää ja rahumiilse, ei olõ kur’a ja tikõ. Egän seltskunnan omma muidoki olnu uma intriigi, a mullõ nuu ei putu, ma ei trügi egäle poolõ.
Varrampa paistu kõik tan Tarto pääl kodokoetumb ja lõbusamb, a perämädsel aol om elo lännü ülearvo projektõ kirotamisõ pääle. Mullõ sääne asi ei passi.
Juuminõ
Om olnu pikki aigõ, kon mu ümbre oll’ kõik aig summin ja ollõpudõli. Tuu nahka om mõnigi tüü lännü. A lõpus sai viländ, et kõik aig om pohmell, pitsüs, võla, ossõnda verd ja sappi. Hirm tull’ pääle, ku sõbõr Alliku Piitre ja mõni viil ülearvo juumisõ peräst tõistõ ilma lätsi. Ka kunstnikun es võeta minno inämb tõsitsõlõ, es taheta pilte iist massa, arvati, et tasus avitas ollõpudõlist külh.
Üleminevä aasta rehekuu keskpaiku otsusti, et sääne asi tulõ är lõpõta. Et ma ei piä olõma elo hammasrattidõ vaihõlõ jäänü inemine, noid om kõik maailm täüs. Ma piä olõma kunstnik ja tegemä midägi huvitavat. A unõn näe iks mõnikõrd pidopandmist.
Kunstnigu elo
Mu kunstniguelo käü nii, et ma mugu joonista ja lüü näütüisil üten. Mõnikõrd tellitäs kah mõni pilt, mõnikõrd ostõtas mõni valmis pilt är.
Nii rikkas tuu eloga ei saa, et peret üllen pitä. Vabakutsõlidsõ kunstnigu elo om innembi iks sääne peost suuhtõ elo. A tegemist om: seo aasta kallõndrin om joba novvembrikuuni ütte-tõist kirän.
Arvuti ja tehnika
Ma ei olõ arvutitarvitaja. Mullõ ei miildü egäsugudsõ äpi ja mis nuu kõik omma. Telekas mul om, tuud kae. Säält saa ilmaelo uudissõ kätte, a nuu omma perämädsel aol küländ hirmsa.
Hindä vormin hoitminõ
Elä rahulikult, egä hummogu juu kohvi, tsukrut sisse ei panõ, a süü mõrro sokolaati. Hummogist käü ka Gaudeamusõ kohvikun suppi söömän. Tuu omgi mu päävä päämine süük. Nädälivaihtusõl tii iks süvvä kah.
Sporti ma ei tii.
Juubõli pidämine
Ku ma viie aasta iist 50 sai, tull’ vällä karmaniraamat mu joonistuisist ja Tarto kunstimajan oll’ mu loomingu näütüs «Suurte liblikate öö».
No, 55. sünnüpäävä puhul om mu joonistuisi näütüs «Lohed ja muusad» Jõgõva kultuurikeskusõ galeriin.
Gulgi Albert, kunstnik
