Koolivaheao-reis Soomõ sõpru mano

Om sääne muud, et koolivaheaol proovitas määnegi reis ette võtta, ku võimalus om. Otsusta ummi gümnasistest latsiga vabariigi aastapäävä aigu tsiiru Soomõn kävvü, et kaia Turu ja Rauma liina ja tuud, kuis sõbrul Helil ja Miikkal lätt.

Autokütussõ hinna Rauma liinan 25. radokuu pääväl. Rahmani Elo pilt

Suumõ sõit ei olõ täämbädsel aol määnegi raketitiidüs. Tulõ lihtsäle kaia, kuna laiva läävä, pilet osta ja minnä. Autoga laiva pääle minek lätt kipõstõ: kinni pidämä ei piä, massina nägevä autonumbri är ja saatva õigõlõ ritta. Kiäki üttegi dokumenti ei küsü ja olõmigi pia laiva pääl. Om 24. radokuu varahanõ hummok.

Päävä nõsõmisõ aigu naatas laiva söögikotussõn äkki Eesti hümni laulma. Nõsõmi pistü ja üle saali kostus Eesti sõnnuga viis, miä om ka Soomõ hümn. Aig om edesi lännü ja tassakõistõ nakkami joba unõhtama, ku pall’o oll’ meil esisaisvusõ tagasitulõmisõ aigu suumlaisist tukõ. Sis oll’ pia egäl eestläsel uma tutva suumlanõ ja vastapite. Ma olõ aastakümnit tennü kuuntüüd turukeelidse luulõtaja Laaksoneni Heliga ja seo reis omgi suurõlt jaolt timäl külän käümine.

Autosõit Turu liina lätt kipõstõ. Suumlasõ pidävä liiklusmärgest kinni ja laskva ilostõ rita vaihta. Auto omma Soomõn pia sama miä meil. Rohkõmb nakkas silmä vast eelektrimassinit. Takastperrä tulõ tunnista, et reisi kõgõ hullõmb liiklus oll Tarto ja Kambja vaihõl. Tii pääl saami imehtä kivist Soomõmaad.

Jõuami Turu liina, kon om suur tuumkerik. Kerigu ussõ omma küläliisile valla, mi läämi ütte nukka ja laulami tulõva Uma Pido pääle mõtõldõn kolmõ helü pääl Võromaa rahvalaulu «Jänesse jala». Laul passis korgõlõ ruumi häste.

Heli om meile Turu liina üümaja kõrraldanu ja sääl saami rahuligult järgmädses pääväs valmista. Olõmi Eestist üten võtnu leibä ja killu, et tutvusta sõbrulõ Eesti Vabariigi aastapäävä traditsioonilist süüki. Järgmäne hummok olõmigi Heli ja timä mehe Miikka man, kiä eläse Rauma lähkül Kodiksamin. Kiluleibu kõrvalõ küdsä Miikka suurõ taldrigutävve pannkuukõ ja aastapäävälaud saa kõrraligult katõtus.

Edesi veevä sõbra meid Rauma vanaliina. Rauma om tähtsä puuarhitektuuriga liin, miä om UNESCO maailmaperändi nimekirän. Aoluulidsõlt om sääl olnu suur purjõlaivastik ja liin om tunnõt ka ummamuudu käsitüü poolõst: sääl om tettü umanäoliidsi pitse.

Käümi kolmõn Rauma muusõumin, kon saami nätä pitsikudamist, laivarahva ello ja kunstinäütüst. Rauma kunstimuusõumin nakkas silmä esieräline korsna: vähembält neli maja korsnat om ütes kokko viidü. Umal aol ollõv pidänü majaumanigu masma massõ tuu perrä, ku pall’o korsnit katussõst vällä tulõ, ja tuuperäst tettigi niimuudu.

Välänpuul turismihuuaigu om rahvast liina pääl veidü ja saa rahuligult ümbre kaia. Rahulik kaeminõ omgi mi lühkü reisi päämine mõtõ. Tagasitii pääl saami viil üte Eesti numbriga auto slepin laiva pääle ja laiva päält maaha avita ja õigõ pia olõmi koton tagasi. Koolivaheaoreis omgi tsipsti är tettü.

Rahmani Jan

Vahva reisiselli Rauma liina ja vast ka terve Soomõ kõgõ kitsamba huulidsa pääl. Lappalaineni Miikka pilt