Koroonaao alostusõst olõmi perrega maal elänü. Tuu oll’ aig, ku tundu, et katõ väiku latsõga om maal iks parõmb ellä, ja tuu tunnõ ei olõ vahepääl muutunu. Kooli- ja latsiaiakõrraldus meile passis. Vahtsõliinan om väega hää latsiaid, miä nakkas joba kitsas jäämä. Ka kuul om tan hää ja oppaja as’aligu.
Muna vai kana?
Perämädsel aol om kõnõldu, et väiksit gümnaasiummõ tulnu kinni panda. Eks taa om sääne muna-kana-küsümüs: kas om nii, et kooli pandas kinni ja sis läävä latsõ minemä, vai läävä latsõ minemä ja sis pandas kooli kinni. Om selge, et määndsitki otsussit tulõ vahepääl tetä. A tuu man piät kimmäle kaema, määndsen paigan tuu kuul om.
Ku mi kunagi teimi siseministeeriümin pästekomandodõ reformi, oll’ üts nõudminõ, et ku api inämb kostki muialt tulõman es olõ, sis tuud komandot kinni es panda. Mu meelest pidänü kuulõga tuudsamma kaema: näütüses tan Vahtsõliinan ja ka Verskan om nii, et ku sääl kuul kinni panda, jääse kooli latsist kavvõlõ. Tuu või maapiirkunnalõ tulõvigun kahh’o tuvva: midä varrampa latsõ kotost är läävä, toda väikumb om võimalus, et nä siiä tagasi tulõva.
Kooli tähendäse maapiirkunnan tüükotussit kah. Om selge, et suur jago korgõ haridusõga inemiisist maal omma koolioppaja. Ja ku koolioppaja jääs tüüst ilma, piät tä uma perrega är kolima. Tuu tähendäs, et inemiisi jääs tan viil veidembäs. Ku tahetas kavvõmbit väiksit gümnaasiummõ kinni panda, sis ma ei tiiä, kas meil pääle tuud omgi inämb mõtõt regionaalpoliitikast kõnõlda.
Regionaalpoliitika katõ jalaga maa pääle!
Ku tahetas tetä regionaalpoliitikat, tulõ kaia, miä maal periselt sünnüs. Täämbäne maaeloministeeriüm tegeles pall’o mõtsandusõ, põllumajandusõ ja turismindusõga. A täämbä ei elä inämb maal inämbüsen säändsit inemiisi, kiä õnnõ põldu tegevä. Parhilla om võimalus maal tetä säänest tüüd kah, miä ei olõ virkse vaihõl küürütämine. Ku varrampa tekk’ terve kolhoos põllutüüd, sis no tege tuu tüü võimsidõ massinidõga är üts-kats perekunda.
Saksamaal om väikeisin paigun hulga elektroonikatüüstüst ja muud säänest, a meil arvatas, et maatüü käü õnnõ virkse vaihõl vai saeraami takan. Tuu ei olõ inämb niimuudu ja ma arva, et maaeloministeeriümi inemise võinu kah veidü maal ümbre kaia. Võiolla pidänü inämb märkma, kuis inemise, kiä tahtva liinast välän puhtamban õhun ellä, saanu tan parõmbalõ näütüses IT-tüüd tetä.
Ma esi saa suurõ jao umast tüüst maal är tetä ja olõ rohkõmb uma ao peremiis. Õigõ om tuu, et säändse kõrraldusõ man piät mõistma hinnäst häste kõrra pääl hoita, a tüü saa iks tettüs, ku internet om olõman. Ja esiki tan Haani mäki kõrval om internet parhillatsõl aol peris hää.
Umavalitsusreform tõi veeremaad mano
2017. aastagal tetti riigin umavalitsusreformi ja väiku valla kattõva är. Kas tuu maaelo man midägi parõmbas tekk’ vai kokko avitas hoita, om rassõ üteldä. Mullõ tunnus, et inemiisi om umavalitsuisin hoobis tüüle mano võetu ja ei olõ peris kimmäs, et sääne asju kõrraldus om mõistlik. Mõttõ, miä kõik võinu suurõmbidõ valduga parõmbas saia, olli hää. A kas as’a omma kah parõmbas saanu? Mõnõn paigan kimmäle omma, a mõnõn ei olõ. Pall’o olõni tuust, määne inneskine väiku umavalitsus suurõ umavalitsusõ juhtmisõ üle võtsõ. Mõnõl puul om valdu kokkolüümine toonu üten vanno väikeisi umavalitsuisi suurõmbat veeremaastumist. Üts näüde om tan Rõugõ vald, miä om lännü suurõs, ja paistus, et egäle poolõ inämb tähelepandmist ei jakku.
Mul hindäl om umavalitsusõ käest vaia, et olõs kuul, latsiaid ja talvõl tii vallalõ tougadu. Vahepääl om mõnt ehitüslupa kah vaia. Ku tan oll’ Vahtsõliina vald, sis mu meelest oll’ taa väega hää ja tüükäs vald – sai häste toimõ. Ummi kogõmuisi perrä ei saa ma peri olla noidõga, kes kõnõli, et väiku valla saa es toimõ.
Parhillanõ Võro vald kah toimõndas, a taa om suur. Hädä tulõva kasvai lumõ toukamisõga: ku Antsla puul veeren vai Võro liina ümbre lummõ ei olõ, sis tan Haanimaa veere pääl või olla lummõ puul meetrit. Eesti om kül väikene, a samal aol iks suur kah.
Ooda riigi käest
Ooda riigi käest tuud, et saadu parõmbalõ arvo: kõik inemise ei elä Tal’nan ja ei taha Tal’nan ellä. Ja arvo piät tuust kah saama, et näütüses Viimsi ei olõ maakotus, tuu om iks rohkõmb Tal’na liin.
Maainemiisi ei olõ vaia halõtsa, a om vaia arvo saia, et maal omma vahemaa tsipa pikembä ja mõnõsaa miitre kavvõdusõlõ tüüle, poodi mano, kuuli, tohtri mano minnä ei saa. Kuigi om säänest tüüd, midä saa arvutiga tetä, om õks vaia pall’o sõita ja liiku ja bussiga maal egäle poolõ ja egäl aol ei päse. Kimmäle om maal elo hoitmisõs vaia, et kuul es olnu 60 kilomiitre kavvõdusõl, a iks ligembäl. Ja ka arstiabi ja muu sääne.
Et elo maal saanu kestä, pidänü riigiasotusõ umma tüüd tõsitsõmpa võtma. Ildaaigu tull’ transpordiammõt vällä jutuga, et bussisõidu võinu är jättä noil päivil, ku teid ei jõuta kõrran hoita. Avvostõt transpordiammõt, ti tüü om tii kõrran hoita! Ja säänest ulli juttu massa-i aia, et inemise võiva nuu üts vai kats päivä koton passi.
Koorti Erkki,
kirämiis ja julgõolõgi-aśatundja
