Priinime lugu: Tiks

Seod nimme kand Eestin 159 inemist. Nimi panti kümnen mõisan. Võrumaa ainukõnõ kotus oll’ Vana-Antsla mõisa Haabsaarõ kandi Tiksi talust peri suguvõsa (hingelugõmisõn Tix). Säält läts’ nimi küländ ruttu lakja, näütüses ka Viitinä mõisalõ. Ka seoilmaaigu om Võru maakunnan suhtõlidsõlt kõgõ rohkõmb Tiksõ.

Halinga mõisan Pärnumaal oll’ nime saajidõ naabritalu Tiksa talu. Sauga mõisan pantigi priinimi õkva Tiksa talun, Suurõ-Rõngu mõisan Tartumaal Tiksi talun. Sääl om lisanimi häste vana, joba 1638 oll’ Suurõ-Rõngu mõisan Tixe Peep. Viil panti seo nimi Tartumaa Häränurme, Mulgimaa Holstre ja Tarvastu mõisan. Vähä tõistmuudu nimemotiivi omma Adaveren, kon Tiks panti Tikuta talun, ja Olustveren, kon Tiks panti Tillu talun.

Inämbäste om priinime takan vana talu- ja lisanimi Tiksi vai Tiksa. Joba 17. aastagasaa alustusõn elli Tartun Tixa Jak, tõsõ nimekujuga Jacob Tix. Kost lisanimi tulõ? Ma lövvä, et taa tulõ päämädselt vanast edenimest, miä om lühkü vorm Pühä Benedictusõ nimest. Tuust om saad Pentus, Pent ja Bendix, a sammamuudu saksa perekunnanimi Dix (nt kunstnik Otto Dix).

Terävä kõlaga nimi om ka tõisi nimmi hindä sarnatsõs tennü. Taasama Vana-Antsla nimi es olõ algusõst pääle Tiksi. Roodsiaignõ peremiis oll’ Tiit vai Tiits, pääle Põh’asõta elli Titze Hinrich ja peräkõrd viil 1805 Tixi Isack.

Ristinime moodu andja Pühä Benedictus, ladina keelen ’hääs üteldü, õnnistõdu’, elli aastil 480–547 Kesk-Itaalian ja pand’ alussõ ristiusu kloostrielu põhimõttilõ. Timä ärmineki päiv 21. urbõkuu om ka timä ku pühämehe päiv. Eesti rahvakallõndrin tunnõtas päävä nimme pendipäiv, a kombit pendipäävä kottalõ om teedä veidü. Lõuna-Eestin võisi sõs üteldä ka: tiksipäiv.

Priinimega Tiks om perän edimäst nimepandmist veidü juhtunu. Õnnõ üts kõrd om tedä võet eestistämisel, Vana-Laitsna vallan, nime Stalde asõmalõ. Kiäki es nakka Tiksi eestistämisel är muutma, kuigi Aaviku Johannes esit’ taad üten loetelun, kon olli timä meelest jälle ütesilbilidse nime, miä tulõssi är muuta.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.

UMA Leht