Egän halvan om kõgõ midägi hääd. Ku kaia tagasi koroonaaolõ, tulõ pääle tunnõ, et seo oll’ üts andsak ja hallõnal’akas aig.

Kõik piirdmise ja kiildmise tundu ku kiusaminõ ja alandaminõ, a toda inämb tulli tõisi siäst vällä neo mässumeelidse, kiä es olõ nõun ull’uisiga üten minemä, ei maski kandma ega hindäle pritsi tetä laskma. Õkva sis, ka nii-üteldä kadsoaol peeti pitõ ja et neo olli ütenkuun olõmisõ põrmandu all, sis toda esierälidsembä tundõ ja suurõmba tetätahtmisõga nuu olli.

Teno seolõ esierälidsele aolõ tegüsivä üle terve Eesti tõistsugumaidsi inemiisi kogokunna. Üts aktiivsõmpi oll’ ja om siiämaalõ Võromaa kogokund, minkast ummakõrda kasvi vällä esi sõpruskunna ja kuunkäümise. Kogokund ei piä kimmäle olõma paikkunnaga är piiretü inemiisi rühm, kiä eläse ütstõõsõ lähkül. Avitas ka üttemuudu ilmakaemisõst.

Minevä aastak tõiva seokandi inemiisi kimmäle kõvastõ kokko Nursipalu teema ja võrokõisi kongress. Nuu leivä hää üttehoitmisõtundõ. Inne tuud talvõl laulõti hulga kõrdo Sännän ütenkuun tulõ ümbre ja sääl tuudi mito kõrda vällä, et tihtsäle om vaia määnestki kriisi vai murõht, et inemiisi kokko ütidse as’a iist saisma tuvva. Muul aol paistus, et Võromaa inemise omma innembi kododsõ eloviiega.

Mullõ väega miildüs, et tankandin omma söögipästjide, permakultuuri avvustajidõ, ökoeloviie perrä eläjide ja kodoopjidõ kogokunna. Looda, et näid tegünes mano kah, selle et süä lätt lämmäs, ku tunnõt üttehoitmist ja hindä muudu inemiisi tukõ.

Lumiste Kati

Kiränik Lumiste Kati and värskit mõttit, kuimuudu egäpääväello vaeldust löüdä ja märgotas tuust, miä parasjago süäme pääl.