Mõnistõ rahvas om jo üle aasta murõn ollu. Valdu liitmisega sai neide uma vald Rõugõ valla osas ja ülemineväst sügüsest, ku seeni hääl järel umavalitsus hennest verivaesõs kuulut’, nakati kulusid kokku hoitma. Ja edimätse asjana võeti ette Mõnistõ kant.
Koolimaja raamatukogu Kuutsil panti ruttu kinni, rahvamaja kuulutõdi Rõugõ rahvamaja osas, konh osaline tüüaig jäeti ennegi majahoitjalõ. Mõnistõ keskusõn om raamatukogu no vallalõ üts päiv nädälin. Et Kuutsi kandi rahvas peris ilma vaimuvalgusõlda ei jääs, käü eluaignõ raamatukoguhoitja Kõivumäe Helgi sääl kats kõrda nädälin palgalda tüül.
Kuul jäeti minevä keväje rahulõ, selle et kohapäälne rahvas naksi huuga vasta, aga no tahetas ka kuul ja latsiaid nii-üldä ütitse juhtmise ala viiä, nii et nime poolõst om kõik Rõugõ kuul ja Mõnistõn ennegi opmise koha. Sääntsest olukõrrast om lihtne kuuli varsti ka kinni panda, tuuperäst om rahvas vääga murõn ja sündünü plaan 17 küllä 750 inemisega Antsla valla ala pakku.
Plaan Mõnistõ koolist Rõugõ kooli õppõkotus tetä oll’ viimäne tsilk niigi täüs murõanumadõ. Pruuv Antsla valla ala minnä om appihõikamine. Taast omma lehe kirutanu, juttu om olnu päämiselt koolist ja latsiaiast, aga mitte kuigi pall’u tuust, kuis eriti viimäne aasta viil inemiisi nöögitü om.
Mõnõ näüte tuust, kuis nuu asja siihn tõnõkõrd käävä, lugi üles viimäne Mõnistõ vallavanõmb Roobi Katrin, kiä MTÜ Mehkamaa Kultuuriselts iistvõtjana ütesttüküst projekte kirutas ja sponsoriid ots, et Mõnistõ kandin medägi hääd ja harinut alalõ jäänu.
• Tordi vabariigi aastapäävä pidus rahvamajan sai üte mi kandi firma toel. Muiduki käävä ka koristustalgu projektiraha ja kohalikõ henne toel.
• Kultuurkapitalistst saie projektiga osa raha, et laulja ja tandsja suvõl katõlõ memme-taadi pidulõ saanu sõita. Rõugõ rahvamaja puult olõs uutunu osa raha, aga säält ülti, et naa viil arutasõ, kas saava anda. Looda, et õks saava. Summa om inemiisile esi massa õks suur. Ja tuudsamma bussi pidulõ minekis om jo vaija ka Varstu ja Rõugõ tandsjeile.
• Maikuul olõs tahtunu tetä Mõnistõ rahvamajan emadepäävä salongiõdaku, aga kultuurikõrraldaja and’ teedä, et todaaigu om Rõugõ valla rahvamajal vääga pall’u ettevõtmiisi ja neidega konkuriirmä ei olõ mõtõt nakada.
Ku üleminevä sügüselt tuu kokkuhoiu jutt nakas’, oll’ korgõbalt puult vällä ültü, et Mõnistõ rahvamajja käävä ennegi vana inemise ja viie aasta peräst naid enämb ei olõ. Nii külh ei olõ: paarkümmend nuurt käü põra laulma ja tandsma ja ligi kümme tahtva näitemängu tetä, ku juhendaja löüdvä. Aga ku ka olõs ennegi vana, sis kiä nii kõnõlas, om ka jo esi kellegi lats ja latsõlats.
Mõnistõ inemise hoitva armõtudõ umma kodukanti. Pall’u nuuri om siiä paigalõ jäänü ja ka muijalt vanõmbõidõ vai vanavanõmbõidõ kodu tagasi tullu. Nii naa ku ka vanõmb rahvas olõs tahtunu, et naide häält enämb kuulda võedas, kus medägi ümbre korraldama nakatas. Saias jo arru, et ku vaesus käen, tulõgi kostki kokku hoita. Aga tükis jäämä tunnõ, et tuu kokkuhoitmine tulõ ennegi seo kandi haridusõ ja kultuuri arvõlt ja et inemiisist, kiä õmõta seesama valla massumasja, kaias tihti üle.
Nõlvaku Kaie
