Tulõva tõsõpäävä om jüripäiv. Midä tuu päiv mi kandi rahva jaos om tähendänü, tuu kotsilõ saa tsipa lukõ imäkeele seldsi 2005. aastagal vällä antust kogomigust «Kuiss vanal Võromaal eleti».

1873. aastagal sündünü Nagla Jaan Vahtsõliina kihlkunnast Kärinä küläst om sääl jüripäävä kotsilõ kõnõlnu niimuudu: «Jüripäävä õigõt pühäpäivä õs olõ. A tuu oll’ sääne päiv, õt sis rahvas liigi õks ütest paigast tõistõ. Kel õs olõ hindäl tallo, sis jüripäiv oll’ õks kõgõ tuu kolimisõpäiv. Kiä sis oll’ kas poolõteräkene vai jal rintnik. Mõni oll’ jal mõisamoonakõnõ. Sis olli mõisah tettü säntse moonatarõ, sinnä läts’ moonakõnõ sisse elämä. Käve mõisahe tüühhü ja sai säält moonapalga, vai kui sis kelgi tuu leping oll’ tett. Mõnõl oll’ kaubõld hindäle veitkese maad kah. Sis tuu sai säält veitkese aiavilja hindäle mano.

Jüripäävä õs tetä hobõstõga tüüd. Tuu oll’ kraamividämisepäiv, sis lasi nuu ka hobõsil puhada, kiä esi kohegi tõistõ paikagi lää-s. Meil kõgõ õs lasta karja viil jüripäävä vällä. Ku õks süütä oll’, sis õs lasta ni varra. Jüripäävä tetti õka tüüd, nipall’o oll’ õnnõ, õt jüripäävä ussaiah õs paugutõda. Õs tetä puulahkmiist vai ütskõik määnestki säänest tüüd, koh oll’ vaia kloppi. Tuud õs tetä tuuperäst, õt muido pikne lüü suvõl majja.»

Umbõs 1870. aastagal sündünü Ortusõ Mari Räpinä kihlkunnast Veriora vallast om kõnõlnu nii: «Jüripäiv om katõlkümnendäl kolmadal aprillil. Jüripäiv oll’ hobõstõ pühä, sõs hobõsidega põllutüüd es tetä. Jüripäiv tuudeva sulasõ mano. Jüripäiv es raota puid ja es tetä aida. Jüripääväl tettö aiast tull’ susi läbi. Jüripäiv laste kari edimäist kõrda vällä. Perremiis saat’ kar’a värehteni ja ütel eläjile takast: «Sitt ja kusi külärahvalõ, piim ja või meele!» Ku kar’us kar’aga kodo tull’, sõs valõte timmä viiga ja ante tälle üts keedetö kanamuna, et suvõl kar’a mano makama ei jäässe.»

UL

Jüripääväl vai jüripuulpääväl tetäs ka jürituld. Õkva Margiti pilt