Minevä sügüse, ku oll’ laulukuurõ Umalõ Pidolõ kirjapandmisõ aig, kutsõ teküs naanõ SOONÕ KATI kokko uma, Kärgula külä kunnakoori. No om Kärgula kunnakuur pidolõ laulma minemän.

* * *

Kuis tull’ mõtõ Kärgula kunnakuur kokko kutsu?

Taa mõtõ tull’ sis, ku kuulutõdi, et kunnakoori (perre-, sõpru-, kogokunna) omma pidolõ oodõdu. Geniaalnõ võimalus, et egäüts, esiki sääne inemine, kiä muido koorin ei laula, a taht võrokeelitsele pidolõ minnä, saa üten lüvvä. Õnnõ päälenakkamist ja hääd oppajat om vaia.

Kuis koori tegemine läts’ ja mis kogõmusõ tuu andsõ?

Väega häste läts’! No edimält: pia veerändsada inemist tull’ kokko! Mõnõ omma aasta joosul är vaonu, a mõne omma mano kah tulnu. Ja tõsõs: meil Kärgulan om Kaumanni Tõnis, kiä om esi professionaalnõ muusik ja samal aol nii hää huumorisoonõga, et võtt säänest as’aarmastajidõ kogokunnaprojekti, kon inemise tulõva üte pido nimel kokko, täpsele õigõ tõsidusõga. Laulu saava selges, stressi olõ-õi määnestki, nall’a saa ja hää om ütenkuun olla ja läbi kävvü. Mi koori man miildüs mullõ esierälidselt tuu, et om inemiisi viieaastaidsist 75aastaidsini, om naabrikülli rahvast ja ka kavvõmbalt inemiisi, kinkal määnegi köüdüs mi kandiga. Mõnõ tulõva pidolõ terve perrega – imä, esä ja kõik latsõ. Üten laulminõ ja esieränis kohvipausõ pidämine om hää võimalus vahtsidõ inemiisiga tutvas saia ja naabridõga juttu aia. Muido jo egä päiv sõidami õnnõ massinidõga ütstõsõst müüdä ja lehvitämi. Noorõ, kiä liinan koolin käävä, tulõva pruuvõ jaos jälki kodokülän kokko. Ja võro kiil saa lauluga umatsõs!

Küsse Rahmani Elo

Kärgula kunnakuur proovin. Pildi pääl om miihinukk, klavõri takan oppaja Kaumanni Tõnis. Bosi Daani pilt