Mi kokko olõmi tulnu, et võtta üles laul.
Suu teemi hoolõga valla, sis vällä päses laul!
Mi kokko olõmi tulnu ja kokko mi ka jää!
Tuu om meil ammuki teedä, et kuun om olla hää.
Miil om hää, kuun om hää, kuun om armõdu hää!
Mi kokko olõmi tulnu tuus, et sulanu är jää.
A kost tu jää om tulnu? Ei tiiäkinä tuud.
Mi man om tedä õks olnu, las pakõ är tast nüüt!
Mi kokko olõmi tulnu, et aia ärä jää!
Ja arvo olõmi saanu, et kuun om olla hää!
Miil om hää, kuun om hää, kuun om armõdu hää!
Mi kokko olõmi tulnu tuus, et sulanu är jää.
Kuun om hää, sulas jää, laul meil sulatas jää!
Mi kokko olõmi tulnu tan* ja kokko mi ka jää!
* Umal Pidol 1. piimäkuul Põlvan Indsikurmun
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
