Olõ üles kasunu Setomaa ja Võromaa piiriveere mõtsu seeh. Umah eloh olõ ma kokko puttunu võistlusväitlemisega, ildaaigu naksi ülikoolih riigitiidüst opma. Säändse tagapõh’a tulõmis olõ vällä mõtõlnu as’alikkõ ja mitte nii as’alikkõ ideid, minkast om siiä artiklihe pantu kolm keskkunna ja riigiga köüdetüt mõtõt. Noorõ inemise päämine tsiht om panda avaligu arotõlõmisõ mano värskit mõttit, kuimuudu saasi edesi minnä.
Mille jaos meile RMK?
Viimätsel aol om mullõ tunduma naanu, et mitmõ väiko as’a omma parõmpa ku üts suur. Seod põhimõtõt saa kaia mitmõ nuka alt. Haridusõn om küsümüs klassi opilaisi arvu kotusõ päält. Haldusreformi aol muudõti valla suurõmpas, kuna näütüses tohtrit es olõ võimalik inämp nii väiksih kotussih pitä.
Ma olõ mõtõlnu RMK ja muido Eesti mõtsa pääle. Mille jaos meile RMK? Üttepite kõlas häste, et om sääne asotus, miä tegeles terve valdkunnaga ja korjas kokko uma valdkunna as’atundja, a kiäki ei olõ tuugipoolõst kunagi rahul. Eestin om mõts nelä esisugumadsõ umanigu käeh: kodomaisõ ettevõtja, vällämaa ettevõtja, eräinemise ja riik.
Ku väega lihtsäle kokko võtta, või üldä, et esites ei olõ ettevõtja rahul ütskõik määndside piirdmiisi ja bürokraatiaga, eräinemise ei olõ rahul keskkunna häömisega ja kolmandalt puult ei olõ Erämõtsaliit rahul keskkunnahoiust tulnu kõrralduisiga.
Ku neo osalidsõ ei olõ rahul, sis ei saa riik olla rahul. RMK ja riik pidänü olõma laembalt võttõn kesktii eräinemiisi ja ettevõtjidõ vaihõl. Tuu pidänü nägemä suurõmbat pilti ku eräinemise ja es tohtnu olla nii kasupüüdjä ku ettevõttõ. Periselt om RMK tennü kümnit aastit üleragomist, võlssnu, hinnäst turundanu ja kõrraldanu egäsugust muud janti, minkast lehe omma kirotanu. Ma tuu tankotsil vällä filmi «Vara küps», miä kõnõlõs seost teemast as’alikult.
Läbisaaminõ kogokundõga om RMK-l samamuudu nõglanõ olnu, a piäsi olõma periselt üts riigiumandi boonus ettevõttidõ iih. Riik om õks rohkõmp rahva iist väläh ja tuuperäst piäsi olõma sääl rohkõmp alust kokkolepmiisis ja rahulolõmisõs. Ku seod kah ei olõ, sis äkki olõssi ülepää parõmb, ku mõts olõs rahva käeh.
RMK käeh om 1 054 421 hektärit mõtsa ja ku seo jaota kõigi leibkundõ vahel är, sis egäl leibkunnal olnu tsipa alla katõ hektäri. Seoh rehkendüseh omma muidoki seeh kaitsõalodsõ mõtsa, a eski tuuga kuuh olõssi rehkendüse tullõm üle hektäri. Parahilladsõ saisuga mõist või-olla rahvas esi sama häste mõtsa majanda ku RMK ja seod kõgõ ilma maausuliidsi pühäpaiku putmisõlda, monokultuuriga kuusõmõtsu ja riigile halvu kestvuslepingildä.
Tiiä-i ku hää mõtõ mõts niimuudu är jaota olõs, a ku mitte midägi muud, sis näütäs seo plaan, ku pall’o sõnaõigust pidänü inemiisil vai kogokunnal mõtsa kotusõ päält olõma.
Iihostmisõigus
Parõmbahe toimõndavat RMKd om vast pall’o tahta, selle et kõik mõtsandusõga köüdet paistus Eestih olõma poliitilinõ miininurm, minkast poliitigu hää meelega kavvõmbalõ hoitva. A periselt võinu Eestih kaalu midägi sarnast ostmisiihõigusõlõ naabri-maatükke vahel.
Juhul ku kiäki plaan maaha müvvä määndsegi maatükü vai sääl täüde viiä määnestki suurõmbat majandustüüd, nigu om mõtsa lakõsragominõ, sis olõsi naabril õigus tuust teedä saia ja kimmä ao joosul võimalus vällä osta, juhul ku täl om sääne suuv. Niimuudu saasi är hoita mõnikõrd õnnõtust kogokunnalõ vai esihindä maiõ ümbre olõvalõ ilolõ.
Parahilla või ragomispapõr tulla jo samal pääväl ku ragominõ pääle nakkas ja kogo tülü lätt aigo, ku tullõm ja hädä om käändmäldä. Naabri omma kõgõ rohkõmb mõotõdu egäsugutsist johtumiisist, miä sünnüs näide hindä vara ümbre ja mõnõ tegemise võiva eski näide hindä maa hinda allapoolõ tuvva.
Seod mõtõt ei saa pitä lahendusõs kogokundõ sõnaõigusõlõ ummi maiõ ja vara osah, a mullõ paistus, et seo om kodaniguütiskunda tugõja idee. Vaia olõssi muidoki pruuvmist ja pall’o ütsipulgõtsõmbas muutmist. Arvada om, et sääne õigus pidänü käümä õnnõ eräinemiisi kotsilõ ja mano tulõssi panda kavvõhusõ vai elomajaga köüdedü maa nõudminõ, et är hoita suurõmbat kokkoostmist.
Maamass luudusala pääl
Mitu aastat tagasi võeti vasta säädüs, mille perrä ei piä kõva kaitsõala pääl olõvidõ maatükke iist masma maamassu vai siis piät masma veidemb. A ma arva, et väärtüst võinu nätä hariliguh mõtsah ja luudusõh kah. Selle olõssi vast hää anda inemiisile võimalus registriiri määnegi maa luudustsoonis, mille iist ei piä masma maamassu vai sis tulnu massa veidemb.
Maamassu idee sais majandustüü pääl, midä seo maatükü pääl saasi tetä, a tuu om väega kasumi saamisõh kinni ja pall’o om inemiisi, kiä umma mõtsatükkü kunagi rako ei plaani. Tunnus jo sis mõttõlda trahvi inemiisi luudusõ hoitmisõ iist.
Samma asja saa tetä liinah mändsegi rohealaga. Liinah omgi sakõmbidõ vaia rohilist vahelust tsimmendile ja asvaldilõ. Ka seo ettepandminõ taht täpsempä läbimärkmist ja esi umavalitsusõ saanu taad asja tetä veidü ummamuudu.
Juhul ku maatükü pääl tahetas peräh luudustsoonis sortimist vahtsõst majandustüüd tetä, sis piäsi masma ao joosul masmalda jäänü maamassu tagasi. Seo tege kül rahaplaani tegemise tsipa vigurilidsebäs, a olnu põnnõv nätä, ku hulga inemiisi säänest võimalust tarvitanu.
Borga Breca,
riigitiidüse tudõng
