Mino kolmandas kodos sai kolmõs aastas, kooni ma meditsiinikoolin käve, Tarton Ülikooli uulidsa ütiselämine.

Tuu oll’ suur kivimaja. Edimädse ja tõsõ kõrra pääl olli mõnõ kortõri ja asotusõ. Mi ollimi kolmanda kõrra pääl. Sääl oll’ külm ku soelaudan. Pidimi esi alt keldrikõrra päält korvõ ja kottõga aho kütmises briketti ja kivihüst vidämä. Puid es olõ. Tuu brikett es taha sukugi palama minnä, inne tull’ pall’o paprit är palota, ku tulõ ala sait.

Meil oll’ viis tarrõ. Ma olli õkvalt edimädsen tarõn ussõ man edimädsen sängün. Ollimi tarõn katsakõistõ.

Kuna imä oll’ mullõ opanu kaartõ pandmist ja näide tähendüisi, sis tulliki kõik pääle kuuli mu sängü pääle ja tahtsõva, et ma näile ette kuulutasi (muidoki massulda). Kõnõli mis ma kõnõli, midägi läts’ iks täppi kah. Viimäte läts’ asi nii hullus, et terve ühikarahvas tahtsõ egäsugutsit tiidmiisi. Mul es jää inämb aigu oppi kah. Lõpõti pääväpäält kaardimoori tüü är. Mõnõ iks käve ja lunisi, sis sai ilosa ilmaga är Toomõ pääle opma paetus.

Ütiselämine olle raekua platsi takan, kõik olle käe-jala man. Kävemigi egä ilmaga kleidi ja kängiga kül piimäsaalin ja pontsikubaarin söömän, söögipoodin ja eski tandsman. Sis olle kultuurihoonõ, kon pito peeti, kah raekua platsi pääl.

Ega mi sääl ühikan nii ummapääd ellä es saaki. Meid käve hummogu ja esieränis õdaku kasvataja ja komandant kontrolman. Komandant olle esieränis muhe keskiäline naanõ. Esi tegi suitsu, a meile ütel’, et ärke käüge mu tegodõ, a sõnno perrä. Ja sis pidi meile pikä loengu suitsu tegemise halvast mõost tervüsele.

Käve tandsman ja kooli lõpun tandse hinnäst ka mehele. Saiõ nädälidse vahega nii lõpu- ku ka abielotunnistusõ.

Urmi Aili

Mi kävemi kah Toomõmäel opman. Pilt postkaardi päält «A. Alla. Kevad Toomemäel».

Pensionär Urmi Aili tulõtas miilde, määndse omma nuu paiga,
kon tä elänü ja midä kodos nimetänü om.