Seol nimel om Eestin 93 kandjat. Nummert om küländ selgele üte algkodu nimi. Taa panti Urvastõ kihlkunna Vaabina mõisan. Nime saaja omma personaalraamatun 1815–1855 viil kirän Keemamihkle talu all, a ildamb läts häste edesi ka Keema küläst Matsilõ lännü Nummerti Iisaki suguvõsa.

Nime pandmisõ takan ei näütä üttegi vanna lisanimme olõvat. Huvitav om küll tuu, et üts kõrd om ütte seo perekunna liiget, Jüri poiga Kaspret personaalraamatun kirja pant nimega Rummert. Vaabina mõisa hingelugõmistõ 1834 tuu nimi es jõvva. Rummert meenutas väegagi vanna (Liivimaa keskaost peri) germaaniperäst mehenimme. A tuu om õnnõ undsõnõ võimalus, kuis nimi olõssi saanu tegünedä ja ümbre kujunõda. Kahtlanõ, kas peritü lisanimi olõssi pandnu priinimmi vällämõtlõjat varjantsi tekütämä ja kõgõlõ suguvõsalõ varieeritüt nimme andma.

Kimmämb olõtus om, et nimi lihtsalõ tetti saksa keele sõnast Nummer ’nummõr’. Võru keele sõna om saksa sõnaga samakujulinõ, eest keele number om vähä kavvõmbal. Sõnna Nummer panti priinimes viil kolmõn paigan Eestin. -t kottalõ nime lõpun om Uibo Udo vällä paknu, et saksa keelen om säändse lõpuvaheldusõga nimetüüp olõman, nt Mummer ja Mummert, Seiffer ja Seiffert. Ka Eestin om olõman nii nimme Kleiner (’väiku’ saksa keelen) ku Kleinert. -t nime lõpun õkva nigu tege nimest rohkõmb perisnime. Vaabina muu t-lõpuga nime (Konrat, Markvart, Reinert ja Raat) omma sõski säändse, kon -t om joba nime tüven olõman.

Nimest Nummert om õnnõ üts eestistämine, vahtsõnõ nimi Ojarand Valgan.

Saarõ Evar

Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.