Nädälivaihtusõl sai Võro liinan nätä säänest pilti, midä egä päiv ei näe. Liin oll’ täüs rahvast, päämidselt nuuri: õks tuuperäst, et peeti latsifestivali.
Aig om näüdänü, et Võro latsifestivalil om elojõudu. Huulmada tuust, et om suvi ja egäsugumaidsi festivalõ ja muid üritüisi hulga, löütäs Võro latsifestival kinäste üles. Tuu ei saa tulla muidoki esihindäst, sääl takan om kõrraldajidõ tüü. Noid inemiisi ja asotuisi, kiä latsifestivali tegemiisin üten löövä ja midägi umalt puult pakva, om iks maru hulga. Ja niimuudu ütenkuun vaiva näten tulõgi kõrralik asi vällä.
Muidogi nõud säändse suurõ festivali kõrraldaminõ hulga rahha, seost osa saias piletide müügist. Üts asi jäi seokõrd sotsiaalmeediän silmä: inemise otsõva kedägi, kinka perrepilet poolõs tetä, et sis kamba pääle üte piletiga sisse saia. Tuugi om ao märk: hulk poolikit perrit ja veidü rahha, miä suurõlt jaolt söögi pääle är kulus. A hää iks, et tsipakõsõ latsiga ütenkuun välän käümises kah hoiõtas.
Rahmani Jan,
Uma Lehe päätoimõndaja
