Timavaastagunõ seeneaig om ollu ummamuudu. Talvõsiini iks oll’. Keväjädsi innembi kehvält. Mürkli (lehmänisa) nakas’ mühämä inne kogritsat (huunissa). Kurrelit (pullinissa, mu mehe pakut nimi) tull’ hoobis vähä. Kannumampli tull’ vällä joba maikuu algul, muidu ilmutas hinnäst maikuu lõpun vai juuni algul. Noidõga om hää, kiäki pääle mu ei julgu noid kor’ada. Kõllanõ kõhrik tull’ kah joba maikuun vällä, muidu üteldäs olõvat varahadsõ keväjä vai illadsõ sügüse siin.
***
Suvõseene omma innembi ildas jäänü. Kikkasiini om jah nii, et süü vai persega. A vällä tulli naa pisu ildampa ku muidu. Ummõta vihma om tullu esämaa ja imä iist. Puravikkõ ja tattõ kah viil ei olõ, mõnõ ütsiku. Jäl jääse ildas.
***
Ooda, et seenesuvi ja süküs toova üllätüisi. Vast hüppäse vällä säändse seene, midä õga aasta ei näeki. Kitsõlimanutt, must torbiksiin, tuviheinik… Suu juusk joba vett. Tõistmuudu kujuga vai tõsõ seene vurhvi siini om kah seo aasta hulga. Kõik timpnarmiku omma ummamuudu ollu, kasvatasõ narma hindäle pähä. Kannumampli omma umbõ suurõ. Ja kikkaseenel om hulga vaklu.
***
Minevä nätäl ummõta sai söögisiini kah. Ma kikkasiint söögiseenes ei nimma. Edimädse kikkaseene kuun värski kardoka, võiu ja tilliga piät kõgõ lavva pääl olõma! A perän jääse kikkaseene must mõtsa, ku õkva kiäki ei telli. Edimädse kuldpiimäseene ja rohepiimätse piimäseene korssi. Mõlõmba omma meil harva, a rohepiimäst om mõtsan unikidõ kaupa. Nojah, õnnõ üten mõtsan.
***
Kihulaisi om seo aasta maru hulga! Ei mäletä, et inne olõs pidänü hargivahelõ tusti laskma, a nüüt piät. Nigu kükkät vai küürütät, om hargivahe kihulaisi täüs. Käü sis müüdä mõtsa ja süüdä tuud kotust!
***
Alasi küstäs, kuis ma mõtsa lää, sääl om jo kahr. Om jah! Kahr ja kähr ja susi ja ilvõs ja põtr ja hirv ja kits ja orrav ja rästik ja rähn ja härmävitäi ja kihulanõ ja puutäi ja… Mõts om suur ja lagja, mahumi kõik sinnä är. Ma tarvita mõtsan pall’u mõtseläide ratu ja iks trehvä tiimeistridega kah kokku. Ei taha ma näid purra ja nimä minnu kah mitte.
Kuis mõtsan mitte är essü? Kikkaseenemõtsan om lihtsä, sinnä omma kokkuostuhuuaol suurõ magistraali sisse trambitu. A ku noidõ päält kõrvalõ lähät, sis juhatas tiid «sitarada» vai noh, prügütii. Nigu Hansu ja Grete muinasjutun, a tii pääl ei olõ leeväraasakõsõ, a hoobis kompvegipaprõ vai ollõpurgi vai muu prügü. Noh vahel ka trussiku ja plätu ja mähkme… A kimmäle jõvvat noidõ perrä kohegi tii pääle.
***
A seeneaig om meil terve aasta, mul sai juulikuun 79 kuud jutti seenen käütüs. Minke mõtsa!
Märgü Marje, Paganamaa «seenehull»
Rohepiimäne piimäsiin kõlbas häste kotleti sisse. Taht kupatamist. Mürgü Marje pilt
Kuldpiimäseene omma nõna vällä tsusanu. Kupatama näid ei piä, hõng om ku silgusuulviil. Mürgü Marje pilt
