Loodusõmiis Fred Jüssi kõnõli uma viimätseil siin ilman olt aastõil mitu kõrda, ku tähtis om vahel umaette ja vaiki olla, pilvi vahti ja tsirkõ kullõlda. Taa ütel’ sääntse olõki kohta mol’utamine ja kinnit’, et tuud om egaütele vahel vaia ja et kõik aig medägi tetä ja suuri plaanõ petä ei olõ tervüsele hää.

Ei mäletä, määntsen telekasaatõn ja kiä ütel’ minevä talvõ vällä mõttõ, et meil võisõ olla aastan üts mol’utamise päiv peris riigipühä. Mi naari kotun, et arvada võit, mea tuust pühäst saa. Nuu, kiä kelläst kelläni tüül käävä ja õdagult ja puulpäävä-pühäpäävä kah medägi tarvilikku tegevä, tüütäse tuul pääväl kah ja märgutasõ jo aigsõst, medä sis ärä tetä joudva, a nuu, kiä nigunii ütesttüküst teleka vai telefoni vai puutri iihn vahti pedävä ja hennest alasi õigustada mõistva, melle naa ütte vai tõist tüüd tetä ei saa, ei saa arrugi, et medägi tõisildõ om.

Mi kandin om peris pall’u sääntseid mehi, kiä mitmaid töid mõistva ja hommugust õdaguni tüütäse. Noorõmba, kiä viil kelläst kelläni mõnõn firman ammatin, joudva hädäliitsile appi pääle tüüd, a kel pension vällä teenit, nuist laskva mõnõ kah nigu oravõ rattan ütest majapedämisest tõistõ. Kel vaia mõnd masinat remonti, puid maha võtta vai lõiku ja lahku, kel medägi vetä, kel remonti vai ehitä. Kellegi ei üldä ärä, ku vähägi võimalik. Ja ku om lubatu, sis tuldas ja tetäs. Ja nii või olla, et nuu virga, nii noorõmba ku pensi-iälitse, saava vääga kõva mahvi ja aigu pilvi vahti ei olõki.

Tuuperäst tulõ vahel sääne mõtõ, et nuu, kiä iiba pall’u mol’utama harinu, võisõ kah hennest enämb liiguta. Sis jagunu nuu tarvilitse tüü suurõmba hulga mehhi pääle.