Aig-aolt om meile aokirändüsest antu määnestki tiidmist, et määndsegi kamba juht om koskil kinnimajan vai kohtu pääl hinnäst häbemäldä üllen pidänü. Nuu omma säändse krimiuudissõ, miä periselt ei piässi meile (kiä mi kõrraligu lõunaeestläse olõmi) sukugi kõrda minemä. Nigu ei piässi mi asi olõma tuu kah, kinka üten oll’ tšellomängjä Ilves vai kas tä oll’ mineva-aastadsõ peigmehe puul üüd. Muiduki tükimi tuud janti alla niildmä ja sõs tetäs tollõst jandist vahtsõnõ lugu. Meil om võimalik jättä sääne artiklikõnõ putmalda, sõs vast tetäs veidemb säändsit luukõisi.
Periselt lätt vast meile kõrda prügümajandus. Prügümajandusõga olõ-i midägi valli, tulõ mugu tetä, nigu rohilinõ ilmakaeminõ ette and. Tuud prükü mi kõik hirmsalõ toodami, mõni saa veidembäga toimõ, mõni mugu ost ja tuu pand «vannu värke» är viskama. Mõni meist mõist joba tuud prükü vai asku sortigi. Ja tuu värk nigu liigussi parõmbusõ poolõ kõik aig. Vai om tuu silmäpetüs?
Maffiafilmest tiiämi, et prügümajandüs om rahamõsukotus. Kas tuu meil kah nii käü, ei tiiä. A prügüautojuhi ommava külh mu diagnoosi perrä päähäkäänetävä tegeläse. Noil om sääne hübriidkoolitus vast läbi tettü ja nägevä vällä nigu edimädse kursusõ juristikõsõ (nuu ommava kõgõ targõmba umahindä tiidmiisi perrä). Mugu tegevä telehvoniga pilte pia egä kortinaütisüse prügükastõst. Ja noidõ piltega saava nä egä kõrd õigusõ hindäle. Kortinaütisüs või kah pilte klõpsi, a Ragnari ja Selli vasta saa-i.
Ma olõ Pärnu liinan mõnikõrd noidõ ilmessümäldä Ragnari ja Selli ammõtnikõga läbi käünü. Nä omma mullõ sõs kõnõlnu, et kortinaütisüs om kõgõn süüdü. Ku kast üle veere ajama tüküs, sõs nä ei mõistvat õigõl aol autot telli. Ragnar ja Sell ei putvat sukugi tuu as’a sisse, mis tuust, et nä käävä mitmõ päävä joosul tuu üleajaja kasti kõrvalt tõist sorti asku är vidämän. Pilte klõpsi tuust hapatusõst saava, a är vitä lätt nigu pall’os. Ja sõs omma näil perädü vahva lõugahusõ auto pääl, ku rohilidsõ mõttõviiega inemiisiga om tegemist. Tuud om peris rassõ usku. Nä laskva küünilidselt nätäl aigu prügükastil üle veere aia ja midägi ette võtta ei tohtvat. Mu jaos ommava nä lihtsäle üts perädü nilbõ punt (korgõmba sordi pasatski). Kostkilt puult ei tulõ vällä tuud, et nä midägi võlssi tegevä.
Ku ma koolin opmisõ aigu viis aastakka jutti tiatrin lavamiis olli, sõs meil oll’ kah kõik aig sääne tunnõ, et mi (tüülise) olõmi esi süüdü, ku tüü man midägi juhtus. Lavamiis pidi inne tüüd andma hulgalõ paprilõ allkirä, et om esi kõgõn süüdü, ku midägi võlssi lätt. Juristõ puult tettü paprõ jäti tiatri ilmessümätüs ja lavamiis oll’ tuu ullikõnõ, kiä tekk’ umma tüüd kõik aig võlssi. Mõnikõrd tull’ olla kuvvõ miitre korgusõl ja pidit akutrelliga kruvvõ sisse laskma, et sain pistü püsünü. Tuuperäst sõs võeti noid autogrammõ paprõlõ, et tiatri es pidänü süüdü jäämä, ku korgõst satat.
Poliitilidsõn ilman om kah säändsit, kiä ei olõ ilmangi midägi võlssi tennü… Näide hindä jutupunktõ perrä omma nä tennü õnnõ hääd ja tõisildõ ei mõistõvgi. Kõgõ parõmba inemise ollõv vindläisi kõrra juhtõ siän. Nä võiva ilma määndsegi hirmulda tappa, ku pall’o torost tulõ. Ja tuun, kas maahalüüdü ommava umahindä inemise vai «natsionalisti», kah suurt vaiht ei tetä. Ja eestläisi rahvuslikun ringhäälingun üldäs inämbäste suurõ avvustusõga: Vinnemaa president… Õnnõ Kuusõ Priit ja Kalami Laura julgusõ üldä («Aktuaalsõn kaamõran»), et vinne kõrra juht tekk’ niimuudu vai tõisildõ. Ku pall’o piät ummi ja võõrit tapma, et vinne juht saanu ütte sorti Hitleri ja tõisi tuu kaliibri pättega? Kas tuu jälle tapõtuisi nummõr om viil kavvõn?
Prügükollõga vaiõldõn olõ ma saanu arvu, et näil joht määnestki avvutunnõt olõman olõ-i ja tulõman kah ei olõ. Ku olnu avvuasi, sõs nä saanu arvu, et kortinaütisüs ei mõista kah kõik aig ette rehkendä, ku pall’o asku tulõ näütüses jaanipäävä vai jõulõ aigu. Sõs võinu nigu puul rehkendüst är tetä Ragnari ja Selli tegelädse, a tuu om pall’o mõtõld mu idealistligu pääga. Näil tuud häbütunnõt ei olõki ja avvutunnõt niisama, vast sekä tuu näide ärimudõlit (peris saman saisun om diktaatoridõ hindä üllenpidämine). Teedä om, et kortinaütisüs ei jõvva ilmangi säändsit juristõ palgalõ võtta, ku om prügüfirmadõl.
Pääle kortinaütisüse ommava tõsõ kah hädän. Meil tull’ sügüse Pärnu-Jaagupi kooli man hulga kilekottõ lehtiga. Vallamajast kirotõdi, et pankõ väiku kotikõsõ valmis ja sõs märdikuu lõpun tulõ määnegi keskunnateenüsside aktsiaselts ja vidä kõik platsi puhtas. Terve vald pandsõ uma leheprügü väikeisi kottõga valmis. Är viidi õnnõ mõni ütsik unikukõnõ. Ülejäänü pääle ütlivä prügükollikõsõ pääle pilditegemist, et kottõ, miä kaalva pääle 25 kilu, nimä nõstma nakka-i. Päslit ma näide käen es näe, a jo oll’ näil nii tark telehvon, et tiidse kottõ kaalugi är üldä. Ammõdisalahusõ…
Olliva säändse jürrembä mehekese, a kottõ nõstma nä joht es nakka. Mi kooli man olliva nuu kotikõsõ väikukõsõ ja kimmälõ oll’ mõni jagu õigõ kaaluga, a är vidämä pidimi õks esi. Mul olõs meesterahvan häpe olnu säänest möllä suumulgust vällä aia, a prügükollõl oll’ kõik häste.
Ega ei olõski kirotanu, a jäi sääne hõel maik suuhtõ tuust prügükollõga kimplõmisõst. Mullõ jääs nüüd õnnõ hõlahus tuust, et vast mu kallil esämaal (Võromaal) ei tetä säänest valskust. Et kuis nä mu esä pühän keelen saavaki tetä inemisele halva? Et ma elä parhilla säändsen mullin. Tuu või muiduki katski kah minnä. Ku harva Võromaal kävvü, sõs vast mullikõnõ püsüs? Ja mugu mõtlõ, et Pärnun ja muial maakunnan om ütsjagu inemiisi pääst käänetü. Muiduki om võimalus, et ma esi olõ tuu päämine ull’ ja tõsõ mu ümbre ommava tävveste uma mudsu man. A tuu, et ma olõ ull’, piässi veidemb masma ku tuu, et mitu valdkunda ommava uman mullin ja ülejäänü piät tuud vällä kannatama.
Pulga Joel,
Pärnumaa võrokõnõ
