Ma kuuli raadiost, et Hiina kallõndri perrä nakkas pääle hobõsõaasta. Vanastõ iks üteldi, et mõnõl inemisel om hobõsõ kannatus. Ja hariligult saiva nuu inemise ummi asjuga häste toimõ. Parhilla tüküs tuust kannahtusõst puudus olõma. Nigu veidükese vaiva nägemä piät, lüvväs käega ja aetas süü tõisi pääle.
A hopõn om kipõ kah ja kappas virka edesi. Ku kannahtamisõst viländ saa, või persega pillu ja minemä kihota. Tõnõkõrd või tuust api kah olla, ku tiiät, kohe juuskõ ja pääga vasta saina ei põrota. Vast om parõmb iks tassakõistõ edesi liiku, aasta om viil iih. Pikkä miilt meile!
Muda Mari
