Nimel Kunnus om Eestin 62 kandjat. Lisas om olõman nimi Kunnas, miä ku eesti nimi om Kunnussõst hargnõnu. Tuu juhtu 20. aastagasaal Oravil Kliima külän. Kunnas om ka harilik Soomõ perekunnanimi (773 kandjat), taa sõna tähendäs soomõ keelen ‘mäekunt, väikene kink‘. Nimel Põlgas om kandjit alla kuvvõ.
Nimest Kunnus om Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän kirutanu Uibo Udo. Nimi panti õnnõ Vahtsõliina mõisa Plessi külän, tuuaolidsõ nimega Lissari külän (külänimi edenimest Jelizar). Tallu kutsuti kerigukirjun Kalde, mõisakirjun Plessi. Nime saajidõ edevanõmbas oll’ Lissari Höödor (Lissari Hoedor).
Nime Põlgas algkuju oll’egi Põlgas, selle et opõtaja Gustav Masing pruuksõ joba 1820. aastagal õ-tähte. Taa panti õkva naabritalun, miä oll’ kerigukirjun Lätte, mõisakirjun Plessi. Põlgassidõ ütidses edevanõmbas oll’ Plessi Nauma Mihkli. Nii Höödor ku Mihkli saiõ vanas ja kuuliva är joba inne aastat 1800.
Uibo Udo om paknu, et nimi Kunnus või tulla kas sõnast kund ‘kõlbmada maa’, kunn’ ‘kukk, käbi’ vai kunn ‘katõpaiknõ elläi’. Viil om tä paknu, et nimi või olla ladinaperätses tett tulõtis edenimest Kunn (Kunn + -us). Tuu edenime alussõss võissi olla näütüses Kunder (< Konrad).
Ku kaia võimalikkõ edevanõmbit Roodsi aoni, sõs üttegi Kundrat silmä jää ei. Ainukõnõ täpsä kaart om roodsiaignõ. Külä paigan om elänü Kleen Smeden Märt (1684). 1738 om sama kotus Kleinschmidt Lissari Lauri Hinrich ja Wassill. Vakuraamatun 1805 omma külä kõik neli tallu olnu Plessi Lissari lisanimega.
Ma olõ saisukotussõl, et Plessi külän tetti kats priinimme ku tulõtisõ, Kunnus sõnast kund ja Põlgas sõnast põld. Nimi Kund panti Vahtsõliinan tõsõn paigan, Hellekunnu külän. Nimi Põld panti kah tõsõn paigan, Miss’o kandi Kurõkülän. Või vabalt olla, et Plessi Kunnussidõ talu oll’ kunnunõ maa, mõtsikumb ja mõtsadsõmb, vasta tuuaolist Vinne piiri. Ja Põlgassidõ maa oll’ põlludsõmb maa, parõmb nurmõmaa.
Õkva säänesama vastandus om Kanepi kihlkunna katõn vanan külänimen: Põlgastõ (seoilmaaigu Lahe) ja Kannast (seoilmaaigu Põlgaste).
Rubriigin kõnõldas perekunnanimmi periolõmisõst ja tähendüsest.
