Seo lugu juhtu Vinne aol. Kasaritsan üten talun käve suvitaman Leningradi inemise. Esä Mihhail (Miša), imä Maria (Maša), näide 12aastanõ poig, kah Miša ja vanaimä kah. Nä kõnõli õnnõ vinne kiilt.
A sinnä talo mano käve tihtsäle üts küläjordo, kellel oll’ uma esieräline sõnavara. Egä kõrd, ku tä tull’, ütel’: «Sa kuradi perse!» Väiku Miša jätt’ nuu sõna miilde ja oll’ maru uhkõ, et mõist kah tsipakõsõ eesti kiilt. Nii tä sis ütel’gi iks noid sõnnu perrä, esi es tiiäki, midä tuu ütlemine tähendäs.
Ütskõrd, ku väiku Miša jäl ummi vägisõnnu tarvit’, tull’ majast vällä trepi pääle timä vanaimä. Vanaimä ütel’ Mišalõ, et ei olõ illos niimuudu kõnõlda. Tull’ vällä, et vanaimä mõistsõ veidükese eesti kiilt, tä oll’ kas sõa aigu Eestimaal elänü vai sis latsõst pääst Vinnemaalõ trehvänü. Muidu es taha vanaimä tuud kuigi tunnista, et tä tsipakõsõ eesti kiilt mõist, a ku latsõlats säändsit vägisõnnu tarvitama naas’, tull’ timä salahus vällä.
Tossu Tilda
