Leningradi suvitaja olli jäl Kasaritsan suvitaman. Näide väiku poig Miša ütel’ ütspäiv, et taht kalla püüdä, selle et oll’ nännü kostki pildi päält, kuis kalla püüdäs.
Vällä lumbi viirde es taheta Mišat laskõ, arvati, et tuu om ohtlik. Nii aruti timä esä ja imä, et tulõ panda nukatarrõ vanaimä aknõ ala suur mõsukauss, kohe kala sisse tuvva. Sis saa Miša rahuligult aknõst kalla püüdä. Nii tettigi: mõsukaussi panti 12 lumbist kahvaga püvvetüt kalakõist sisse. A sis tull’ hädä kätte: Mišal es olõ õngõ.
Sõidi sis suvitaja liina õngõ ostma. Pääle tuu käüti restoranin söömän ja Tamula järve veeren tsuklõman kah. Aig mugu läts’. Ku suvitaja peräkõrd Kasaritsa tagasi jõudsõva, olli inämbüs kallo aknõ alt mõsukausist kaonu. Tull’ vällä, et päiv oll’ mõsukausilõ pääle naanu paistma ja vesi lämmäs lännü. Kala olli tuu pääle kausist vällä hüpänü ja õnnõs sinnäsamma kõrvalõ ujakõistõ pakku saanu.
Kolm kalla tsipõl’ viil kausi kõrval maa pääl. Nuu nõstõti latsõ rõõmus mõsukaussi tagasi ja väiku Miša võisõ naada säält kallu püüdmä. Nigu alostusõst pääle plaan oll’.
