Egäl aastal, ku ilma sügüse külmäs läävä, olõ ma nännü igäväst vaiva, et poolõ miitre pikkuidsi halgõ pliidi jaos poolõs lõigada. Ku mõlõmba käe omma sae küllen kinni, taht halg vägüsi puki päält är minnä. Midä tetä?
Kutsõ sõbramehe appi, kats pääd om iks kats pääd. Ja poolõ tunni peräst oll’gi pink valmis. No muiduki liikõ pääle läts’ peräst puul päivä viil otsa.
Nüüt käü saag edesi-tagasi nigu sainakellä tila. Vaia läts’ õnnõ peotäüs kruvvõ, paar lavvajuppi ja üts jämme kruvi, miä saelehe mulgust läbi tsusada. Nipp omgi tollõn, et saelehe otsa seen om mulk. Ku lasõt lavvajupi külge klotsi, sis saat tuu klotsi pääle poldi vai suurõmba kruviga saeplaadi kinni panda. Nii et ku sul harkjalguga pukki kotun ei olõ, sis mõni tollinõ lavvajupp iks om ja saat säändse pingi hindäle valmis meisterdä.
Mul om elektrisaag niimuudu pingi külge pantu. A ku juhe niikavvõlõ ei küünü, võit säändse pingi külge panda ka aku päält tüütäjä sae. Sis saa pingi nõsta auto peräkärru ja mõtsa veerest vai kraaviperve päält lahku niipall’u puid, ku käru pääle mahus.
Elmo vahtsõ pingi pääl pliidipuid lõikaman ja pliidipuiõ jupõndamisõ massin.
