Om Uma Meki sööginätäl
Seo nätäl (10.–16.10.) om Uma Meki sööginätäl – Uma Meki märgi ja võrokeelidse nimega süüke kutsva mekmä Kubija hotell-luudusspaa, Ööbikuoru Villa, Georgi hotell, Suure Muna kohvik ja Spring Cafe.
«Mu latsõpõlvõ süüki pakk Spring Cafe: tatrigupannkuukõ, mille man omma vutimuna ja kalamuna,» kõnõl’ üts Uma Meki…
«Mu latsõpõlvõ süüki pakk Spring Cafe: tatrigupannkuukõ, mille man omma vutimuna ja kalamuna,» kõnõl’ üts Uma Meki…
Võrokiilne luulõvara sai tävvendüst
«Viiulimäng vanan vaksalin» – sääne om Antsla küle alt Oe küläst peri luulõtaja Häniläse kolmanda luulõkogo päälkiri. Luulõkogo edimäne näütämine om 13.10. kell 16 Kobelan Linda rahvamajan üten Kangro kirändüspreemiä kätteandmisõga.
Kats kirändüs-helgähüst köüdetäs ütte selle, et nii Häniläne ku Kangro-preemiä võitja Kahro Marek…
Kats kirändüs-helgähüst köüdetäs ütte selle, et nii Häniläne ku Kangro-preemiä võitja Kahro Marek…
Kats võrokõist luulõvõistlusõl
6.10. peeti Mulgimaal Kärstnä mõisan luulõtaja Adamsoni Hendriku 125. sünnüaastapäivä ja anti 12. kõrda vällä timänimeline preemiä uma kandi keelen luulõtamisõ iist.
Umma luulõt oll’ konkursilõ saatnu 15 inemist, inämbüs Mulgimaalt. Võrokiilset luulõt saadi võistlusõlõ Häniläne ja Säinasti Ene. Pääpreemiä sai Järvesalu Irma Muhumaalt.
Seo…
Umma luulõt oll’ konkursilõ saatnu 15 inemist, inämbüs Mulgimaalt. Võrokiilset luulõt saadi võistlusõlõ Häniläne ja Säinasti Ene. Pääpreemiä sai Järvesalu Irma Muhumaalt.
Seo…
Pühäpaiku pildivõistlus
Maavalla koda uut nikani ku seo kuu lõpuni võistlusõlõ «Hiite kuvavõistlus 2016» pilte nii hiisist ku tõisist luudusligõst pühäpaigust.
Vana-Võromaa kõgõ tuntumba luudusligu pühäpaiga omma Taivaskoda, Tammõ-Lauri tamm ja Pühäjõgi (Võhandu).
Pühä kotus luudusõn om ka egä ristipuu. Tuu om mikandi kommõ: kadonukõsõlõ raotas puu sisse hingerist õnnõ Vanal Võromaal ja Lõuna-Tartomaal.
Pildivõistlusõ pääavvohind om 1000 eurot, nuuri (-16a) pääavvohind 200 eurot, hõimurahvidõ pühäpaiku avvohind 300 eurot.
Päält tuu jaetas vällä muid avvohindu:…
Vana-Võromaa kõgõ tuntumba luudusligu pühäpaiga omma Taivaskoda, Tammõ-Lauri tamm ja Pühäjõgi (Võhandu).
Pühä kotus luudusõn om ka egä ristipuu. Tuu om mikandi kommõ: kadonukõsõlõ raotas puu sisse hingerist õnnõ Vanal Võromaal ja Lõuna-Tartomaal.
Pildivõistlusõ pääavvohind om 1000 eurot, nuuri (-16a) pääavvohind 200 eurot, hõimurahvidõ pühäpaiku avvohind 300 eurot.
Päält tuu jaetas vällä muid avvohindu:…
Võro keele oppus lätt huuga edesi
Seol opiaastal opatas võro kiilt 16 Vana-Võromaa koolin. Võro keele oppust saava egän koolin mitmõ klassi latsõ. Võro kiil om kas valikainõ vai sis om koolin võro keele tsõõr.
Põlva koolin saava seost sügüsest kõik kuus kolmandat klassi võro kiilt oppi. Võro keele tunn om üts kõrd nädälin, suurõmba huvilidsõ saava päält tuu kävvü võro keele tsõõrin.
Kolmanda klassi latsi opp Põlva koolin kokko 92. Uma kandi kiilt oppasõ…
Põlva koolin saava seost sügüsest kõik kuus kolmandat klassi võro kiilt oppi. Võro keele tunn om üts kõrd nädälin, suurõmba huvilidsõ saava päält tuu kävvü võro keele tsõõrin.
Kolmanda klassi latsi opp Põlva koolin kokko 92. Uma kandi kiilt oppasõ…
Hää mõtõ, a toorõs viil
Võro maavalitsus taht Eesti riigi 100. sünnüpääväs vällä anda Võromaa aoluu kogomigu: luu välläpaistvist inemiisist, ettevõtmiisist ja elo kujonõmisõst aastil 1918–2018.
Illos plaan, no üts asi olõ-i läbi mõtõld: maavalitsus kuts inemiisi raamadu tegemisele üten avitama, a ütles tuu mano, et mõtlõs Võromaa all Võro maakunda…
Illos plaan, no üts asi olõ-i läbi mõtõld: maavalitsus kuts inemiisi raamadu tegemisele üten avitama, a ütles tuu mano, et mõtlõs Võromaa all Võro maakunda…
Rahva tahtminõ om rahast tähtsämb
Orava vald om aastasato olnu Vahtsõliina kihlkunnah,
a Põlva rajoon om nõuka-ao peränd
No nakkas haldusreformi edimäne tsõõr täüs saama: pia kõik valla omma är otsustanu, kellega nä tahtva vai ei taha kokko minnä.
Hää meelega kae, et pia egäh Vana-Võromaa nukah omma otsussõ tettü rahva…
a Põlva rajoon om nõuka-ao peränd
No nakkas haldusreformi edimäne tsõõr täüs saama: pia kõik valla omma är otsustanu, kellega nä tahtva vai ei taha kokko minnä.
Hää meelega kae, et pia egäh Vana-Võromaa nukah omma otsussõ tettü rahva…
Uma Pidu ja timäst tett video
2-DVD «IV Uma Pido»
Võro Selts VKKF 2016
Perämädse Uma Pidu video esitlüs oll’ vällä kuulutõt Varbusõl ja tuus aos pidi ma kotun video ilusalõ läbi tüütämä, et rahvalõ asjast tsipa kõnõlda.
Mis sääl õks, kai DVD läbi ja laiudi kässi: pidu nigu näid innegi om peetü.…
Võro Selts VKKF 2016
Perämädse Uma Pidu video esitlüs oll’ vällä kuulutõt Varbusõl ja tuus aos pidi ma kotun video ilusalõ läbi tüütämä, et rahvalõ asjast tsipa kõnõlda.
Mis sääl õks, kai DVD läbi ja laiudi kässi: pidu nigu näid innegi om peetü.…
Uma Lehe 2016. aasta suur jutuvõistlus
Ku sul om rahvalõ kõnõlda mõni põnnõv, lustilinõ vai hallus õkva elost peri jutt, saada tuu Uma Lehe 13. jutuvõistlusõlõ! Parõmba kirätükü saava avvohinna ja hää jutu trükümi lehen är 2017. aastaga joosul.
Võistlusjuttõ sordi:
1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu. Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst. . . . Lugu piäsi olõma juhtunu…
Võistlusjuttõ sordi:
1. Periselt elon juhtunu nal’alinõ vai tõsinõ lugu
Lugu, miä om olnu kas nal’alinõ, oppusõga, saatuslik vai muido ummamuudu. Juhtuminõ olku peri kas hindä vai mõnõ tutva-sõbra perrest, umast küläst-liinast, bussist, tüükotussõst. . . . Lugu piäsi olõma juhtunu…
Herrä Horisont
Kuis Mehikuurma poiskõsõst sai Eesti
edimädse populaartiidüsaokirä päätoimõndaja
«Hallõ külh, et Horisont või kinni minnä, aokiri lätt mugu sisukambas,» ütel’ Horisondi edimäne päätoimõndaja, Mehikuurma miis Feodorovi Feodor inne aokirä ilmumisõ 50. ja hindä 90. sünnüpäivä.
Tiidüse- ja aoluuhuvilinõ Feodor om üts Horisondi 20 000 lugõjast. Auväärt mehele saat aokirä toimõndus.…
edimädse populaartiidüsaokirä päätoimõndaja
«Hallõ külh, et Horisont või kinni minnä, aokiri lätt mugu sisukambas,» ütel’ Horisondi edimäne päätoimõndaja, Mehikuurma miis Feodorovi Feodor inne aokirä ilmumisõ 50. ja hindä 90. sünnüpäivä.
Tiidüse- ja aoluuhuvilinõ Feodor om üts Horisondi 20 000 lugõjast. Auväärt mehele saat aokirä toimõndus.…
Krossisõbra põllumehe
Põllumiihile om iks motokross meele perrä olnu. Kolhoosiaol oll’ moodun sääne spordivõistlus nigu spartakiaad – suur võistlus pall’odõ aladõga. Üttegi spartakiaati es tetä ilma motokrossilda.
Nõuka-aigu es tetä tehassõn eräle motikit krossisõitmisõ jaos. Majandi tehnigamehe võti hariligu tsikli, panni toolõ vahtsõ vedro, kõvõmba moodori, parõmba istmõ ja…
Nõuka-aigu es tetä tehassõn eräle motikit krossisõitmisõ jaos. Majandi tehnigamehe võti hariligu tsikli, panni toolõ vahtsõ vedro, kõvõmba moodori, parõmba istmõ ja…
Milles meile Rail Baltic?
No poolõs lõikasõ Eestimaa, raipõ, Rail Balticaga, silm kah ei pilgu! Kultuuri- ja ütiskunnategeläse andva allkirju, ei loe, õks tegevä uma Rail Baltica valmis.
A milles meile Rail Baltic? Midä asja om meil Lätti vai Leetu rongiga? Kavvõmbahe sõidat nigunii joba linnukiga.
Vanastõ sai Võro raudtiijaamast…
A milles meile Rail Baltic? Midä asja om meil Lätti vai Leetu rongiga? Kavvõmbahe sõidat nigunii joba linnukiga.
Vanastõ sai Võro raudtiijaamast…
Suur pauk
Edimädse Eesti Vabariigi aigu ehitivä mu esä ja vanaesä hindäle vahtsõ elomaja. Vanna elomajja panti suvõs kana.
Kanul oll’ hüä aknõst vällä kanaaida linnada ja nä es päse kohegi pindride pääle sapitsema. Vana elomaja korstna taadõ miildü kanul munõma kävvü, sääl oll’ kanul var’opaik. Ütspäiv nakas’ üts kana kloksma…
Kanul oll’ hüä aknõst vällä kanaaida linnada ja nä es päse kohegi pindride pääle sapitsema. Vana elomaja korstna taadõ miildü kanul munõma kävvü, sääl oll’ kanul var’opaik. Ütspäiv nakas’ üts kana kloksma…
Kos tuu Vana Tallinn om?
Krabi külätiatri pidäsi uma 16. aastapäiva ja sääl olõ ma ollu algusõst pääle. Olõmi terve perrega tuust näütlemisepatsillist purõtu: ma, mu küleluu ja mi neli last.
Es jää latsõlatsõ kah tuust hädäst putmata. Iks veeti nä pruuvi üten, selle et ku terve pere lava pääl mängse, sõs olõ es kedägi, kiä last kaenu.
Nii sõs oll’egi lava iin suur vaip ja unik mänguasju. Lats istõ sääl pääl ja kaiõ, miä lava pääl…
Es jää latsõlatsõ kah tuust hädäst putmata. Iks veeti nä pruuvi üten, selle et ku terve pere lava pääl mängse, sõs olõ es kedägi, kiä last kaenu.
Nii sõs oll’egi lava iin suur vaip ja unik mänguasju. Lats istõ sääl pääl ja kaiõ, miä lava pääl…
Kikka surm
Sjoo lugu juhtu jo pall’o aastit tagasi. Ollimi terve perega maal mehe koton. Oll’ suvõ lõpupuulnõ aig. Tuul kevädel oll’ meil võetu broileri ja ildampa maalõ viidü. Ämma puul oll’ näil ruumi küländ. Latsilõ miildü näidega olla.
Ollimi kõik aian. Kõõ väiksemp lats mängse sääl uma nukuga. Tä oll’ umbõs kolmõnõ. Ütekõrraga ilmu kikas timä ette. Vahtsõva ütstõsõlõ otsa.
Äkki nakas’ kikas latsõ silmi pääle üles hüplemä. Lats es julgõ hinnäst inämp liigutadagi. Saisõ,…
Ollimi kõik aian. Kõõ väiksemp lats mängse sääl uma nukuga. Tä oll’ umbõs kolmõnõ. Ütekõrraga ilmu kikas timä ette. Vahtsõva ütstõsõlõ otsa.
Äkki nakas’ kikas latsõ silmi pääle üles hüplemä. Lats es julgõ hinnäst inämp liigutadagi. Saisõ,…
Valgõ hiirekene
Ku mu imä Varõstõ küläst är Tarto liina kuuli opma läts’, tõi tä säält üte sõbranna käest hindäle väiku valgõ hiirekese.
Imä sõitsõ rongiga Verioralõ ja hiir oll’ täl karbiga üten. Säält tull’ hiir vällä imäle üskä. Tuu oll’ tõisilõ sõitjilõ huvitav kaia ja imäl oll’ peris uhkõ tunnõ.
Kotoh vanaimä säänest valgõt hiiretükkü väega es taha, a mis tuudu, tuu tuudu. Kõgõpäält lahksõ vahtsõnõ kodoelläi papist karbi är, et vabadust maitsa.…
Imä sõitsõ rongiga Verioralõ ja hiir oll’ täl karbiga üten. Säält tull’ hiir vällä imäle üskä. Tuu oll’ tõisilõ sõitjilõ huvitav kaia ja imäl oll’ peris uhkõ tunnõ.
Kotoh vanaimä säänest valgõt hiiretükkü väega es taha, a mis tuudu, tuu tuudu. Kõgõpäält lahksõ vahtsõnõ kodoelläi papist karbi är, et vabadust maitsa.…
Tossu Tilda pajatusõ
Laiskus mass’ kätte
Kopra paisuti ujakõsõ niipall’o üles, et suurõ vihma aigu uhtsõ vesi minemä nii tii ku seoilma-aigsõ kerge truuba. Tiitüülise lätsi truupa otsma ja löüdse tuu kõvastõ allavuulu üles kah.
Truuba-toron oll’ väiku risuunik seen. Tüülise es viisi naada tuud rissu vällä kiskma ja naksi toroga minemä. Kuuli, et toro seen om nigu määnegi krõpin, a es tii tuust vällägi.
Jõudsõ õigõ kotussõ pääle ja naksi truupa paika pandma. Kõrraga hüpäs’ toro…
Kopra paisuti ujakõsõ niipall’o üles, et suurõ vihma aigu uhtsõ vesi minemä nii tii ku seoilma-aigsõ kerge truuba. Tiitüülise lätsi truupa otsma ja löüdse tuu kõvastõ allavuulu üles kah.
Truuba-toron oll’ väiku risuunik seen. Tüülise es viisi naada tuud rissu vällä kiskma ja naksi toroga minemä. Kuuli, et toro seen om nigu määnegi krõpin, a es tii tuust vällägi.
Jõudsõ õigõ kotussõ pääle ja naksi truupa paika pandma. Kõrraga hüpäs’ toro…
