Hääd vahtsõt aastakka!
Hää Vana-Võromaa rahvas! Saisami ütenkuun seo aastak nii kimmähe, nigu sais mi kõgõ vanõmb ja kimmämb puu Tammõ-Lauri tamm Urvastõn. Jõudu ja väke vastapidämises seol keerolidsõl aol! Ka kõgõ pümmembäl üül paistus koskilt valgus.
Uma Lehe toimõndus
Tammõ-Lauri tamm vahtsõaastaüül. Müürsepä Tuule pilt
Uma Lehe toimõndus
Tammõ-Lauri tamm vahtsõaastaüül. Müürsepä Tuule pilt
Rahvas võitlõs Rõugõ nime iist
Rõugõ kihlkunna, Misso ja Mehkamaa inemise saadi 29. joulukuu pääväl valitsusõlõ põhjõnduskirä, mille ei passi näide vahtsõ suurõ kodovalla nimes volikogodõ valitu Haanjamaa vald.
Kullõ artiklit:
«Om jäänü läbi märkmädä ja rahva käest arvaminõ küsümädä, miä saa, ku panda väiku veerepäälse maanuka nimi suurõlõ vallalõ,» kiroti…
Kullõ artiklit:
«Om jäänü läbi märkmädä ja rahva käest arvaminõ küsümädä, miä saa, ku panda väiku veerepäälse maanuka nimi suurõlõ vallalõ,» kiroti…
Kanepi lauluselts tekk’ perrä 1869. aastast peri laulupidolipu
29. joulukuu pääväl peeti Kanepi seldsimajan lipu-pito – valmis sai koopia 147 aastakka vanast Kanepi Laulu Seldsi lipust.
Seldsirahvas laul’ lipu avvus üten Kanepi segäkooriga «Kanepi hümni», Eesti edimädses laulupidos tettüst lipust kõnõl’ aoluulanõ Hirvlaanõ Milvi.
Lauluseldsi esimiis, ettevõtja…
Seldsirahvas laul’ lipu avvus üten Kanepi segäkooriga «Kanepi hümni», Eesti edimädses laulupidos tettüst lipust kõnõl’ aoluulanõ Hirvlaanõ Milvi.
Lauluseldsi esimiis, ettevõtja…
Võitlõmi vahtsõl aastal edesi!
Minevä-aasta võtt’ Eestimaa pääl huugu mitu suurt võitlust: mõtsa iist, Rail Balticu vasta, talomiihi tugõmisõ iist, haldusreformi teemal väega mitmõn esi tsihin. . . .
Seo aasta läävä nuu võitlusõ kimmähe edesi – egä süämega inemine taht õigõ as’a iist vällä astu.
No nigu küsse tunnõt aoluulanõ ja…
Seo aasta läävä nuu võitlusõ kimmähe edesi – egä süämega inemine taht õigõ as’a iist vällä astu.
No nigu küsse tunnõt aoluulanõ ja…
Rail Baltic om üts maru pull asi
Eestimaast tulõ vällä arvada
umbkaudu katõ Piirissaarõ jagu maad
Loi kah läbi tuu 101 kultuuritegeläse märgukirä, kon jutt Rail Balticu plaani tagasipüürdmisest. Ega muidu vast es lugõnugi, aga kai noid nimmi, kiä olli alla kirutanu, ja mõtli: tohoh, siin jo egä viies säänest sorti tutva, kellega…
umbkaudu katõ Piirissaarõ jagu maad
Loi kah läbi tuu 101 kultuuritegeläse märgukirä, kon jutt Rail Balticu plaani tagasipüürdmisest. Ega muidu vast es lugõnugi, aga kai noid nimmi, kiä olli alla kirutanu, ja mõtli: tohoh, siin jo egä viies säänest sorti tutva, kellega…
2017. aastaga tsirgust, eläjäst ja ilmast
Uma Leht uursõ Räpinä luudusõmehe Lepiski Arvi käest seo aastaga tsirgus valitu turtõltuvikõsõ (kats liiki: turtõltuvi ja kaelus-turtõltuvi), aastaga eläjäs valitu mõtskitsõ ja ka tuu kotsilõ, määnest ilma om seol vahtsõl aastagal uuta.
Aastaga 2017 tsirk – turtõltuvi
Seo aastaga ma tedä külh…
Aastaga 2017 tsirk – turtõltuvi
Seo aastaga ma tedä külh…
Horoskoop 2017. aastagas
Katõtõistkümnele tähemärgile kuulutas laelambi abiga vahtsõs aastas tüü-, raha-, armastusõ- ja ilmaõnnõ Eesti kõgõ vähämb tunnõt tähetark Kaldmani Hedi (36).
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Vannost sisseharinuist tegemiisist om sul peris viländ, tulõ löüdä midägi vahtsõt ja kontorilõ värskimbät luhvti laskõ. Võit näütüses osta kaktusõ ja tuu aknõlavva pääle kükädä….
Oinas 21.03.–20.04.
Tüü. Vannost sisseharinuist tegemiisist om sul peris viländ, tulõ löüdä midägi vahtsõt ja kontorilõ värskimbät luhvti laskõ. Võit näütüses osta kaktusõ ja tuu aknõlavva pääle kükädä….
Katust om vaia…
Lastukatus oll’ sada aastakka tagasi Eestin kõgõ harilikumb katus. Inne tuud oll’ päämine olõkatus. Katussõlastõ naati tegemä koskil 18. aastasaa lõpun. Laembalt naati lastukatussit pandma sada aastakka ildampa.
Olõkatussõ kattõ är selle, et villä naati pesmä rehepessümassinidõga. Tuu massin tekk’ olõ purus.
Kõgõ edimält sai lastukatussidõ pandminõ huu sisse…
Olõkatussõ kattõ är selle, et villä naati pesmä rehepessümassinidõga. Tuu massin tekk’ olõ purus.
Kõgõ edimält sai lastukatussidõ pandminõ huu sisse…
Seo om kultuurikonflikt!
Loi Õhtulehest kurba uudist, et Lõuna-Aafriga Vabariigin saiva kolm velle armõtulõ hukka. Velekeisil oll’ hädä magamistarõn toimõtulõmisõga. Uma kandi ravitsõja soovit’ näile hädä kõrdasaamisõs imädse krokodilliga sugulidsõlt läbi kävvü.
Kõlas nigu jutt raamadusar’ast «Saa rahva luu». A seokõrd oll’ asi muinasjutust kavvõl – mehekese lätsivägi jõõ viirde…
Kõlas nigu jutt raamadusar’ast «Saa rahva luu». A seokõrd oll’ asi muinasjutust kavvõl – mehekese lätsivägi jõõ viirde…
Lunt eederi vasta
Seo lugu oll’ vana raha aigu. Eeder ja hansa olliva sis väegä tähtsä roho. Eederit juudi egäsugutsidõ haiguisi vasta – eeder pidi «otsma» haigõ kotussõ üles. Eederikaupmehe tõiva tedä Lätist ja Vennemaalt. Müüdi hõlma alt hinnaga 25 ruublit potska iist.
Mu imä trehväs’ alõvih poodih kokko Järve Ellaga.…
Mu imä trehväs’ alõvih poodih kokko Järve Ellaga.…
Tossu Tilda pajatusõ
Kotus vahtsõ ordõni jaos
Läbi saanu aasta lõpun kõnõldi jäl üle pikä ao Breþnevist, kiä olõs 110aastadsõs saanu. Tuu umaaignõ riigimiis eläs anõkduutõ kaudu täämbädseni rahva mälun. Elo esi teküt’ noid anõkduutõ mano.
Lugu juhtu 1976. aastal, ku dorogoi Leonid Iljitš 70. sünnüpäivä pidi. Ku ausa olla, sis oll’ tä joba põdurakõnõ. Rajoonilehile saadõti Tal’nast piraka metallklišee pildi trükmises. A hummogu, ku leht oll’ trükitü, näimi, et esäkese kuhti pääl oll’ valgõ tsõõrik…
Läbi saanu aasta lõpun kõnõldi jäl üle pikä ao Breþnevist, kiä olõs 110aastadsõs saanu. Tuu umaaignõ riigimiis eläs anõkduutõ kaudu täämbädseni rahva mälun. Elo esi teküt’ noid anõkduutõ mano.
Lugu juhtu 1976. aastal, ku dorogoi Leonid Iljitš 70. sünnüpäivä pidi. Ku ausa olla, sis oll’ tä joba põdurakõnõ. Rajoonilehile saadõti Tal’nast piraka metallklišee pildi trükmises. A hummogu, ku leht oll’ trükitü, näimi, et esäkese kuhti pääl oll’ valgõ tsõõrik…
