Kangõ Võromaa naasõ Utria dessandil
12.–14. vahtsõaastakuu pääväl teivä kangõ Võromaa naasõ Virumaal läbi üte rassõmba sõaväematka – Utria dessandi.
Kullõ artiklit:
Võromaa ringkunna naiskodokaitsja Haina Karme (34), Maadla Ruth (29), Aste Gristel (25) ja näide tugõja Niilo Tõnu (30) kõndsõ Ida-Virumaa mõtsu pite 100 kilomiitret. Rännäk võtt’ aigu 38…
Kullõ artiklit:
Võromaa ringkunna naiskodokaitsja Haina Karme (34), Maadla Ruth (29), Aste Gristel (25) ja näide tugõja Niilo Tõnu (30) kõndsõ Ida-Virumaa mõtsu pite 100 kilomiitret. Rännäk võtt’ aigu 38…
Põlvan peeti «Rahvalõõtsa» finaalvõistlus
14. vahtsõaastakuu pääväl oll’ lõõdsapääliinan Põlvan Talina TV saatõ «Rahvalõõts» finaal, mille võitsõ 9aastanõ lõõdsapoiss Arula Ainar.
Võitja om julgõ ja vägeva lauluhelüga pillimiis Suurõ-Jaani kandist. Kuna pillimängun tä viil ässä-klassi ei jõvvassi, selle omma mõnõ as’atundja ütelnü, et rahvahääletüse võitsõ nunnumiitre.…
Võitja om julgõ ja vägeva lauluhelüga pillimiis Suurõ-Jaani kandist. Kuna pillimängun tä viil ässä-klassi ei jõvvassi, selle omma mõnõ as’atundja ütelnü, et rahvahääletüse võitsõ nunnumiitre.…
Vahtsõnõ rekordhaab
Vana-Võromaa kõgõ jämmämbä haavapuu tiitli napsas’ hindäle 3,14 m jämme puu Rõugõ kihlkunnan Pähni luuduskaitsõala pääl.
«Koolilatsil om taad nummõrd hää miilde jättä – õkva arv pii matõmaatikast!» muheli puu löüdnü RMK Pähni luuduskeskusõ teedüssejuht Tatsi Taavi. Et tä kõrraldas latsilõ Pähni luuduskaitsõala pääl mõtsaretki, sis om…
«Koolilatsil om taad nummõrd hää miilde jättä – õkva arv pii matõmaatikast!» muheli puu löüdnü RMK Pähni luuduskeskusõ teedüssejuht Tatsi Taavi. Et tä kõrraldas latsilõ Pähni luuduskaitsõala pääl mõtsaretki, sis om…
Riigikohtulõ miildü võrokiilne luuvtüü
12. vahtsõaastakuu pääväl tunnust’ riigikohus õigusteemalidsõ opilastöie võistlusõ parõmbit, kittä sai ka Võromaa kutsõhariduskeskusõ metallilõikamisõtüü 1. kursusõ opilasõ Issaku Kermo võrokiilne tüü teemal «Annat sõrmõ. . . .».
«Kermo juhendaja Adamsoni Mehis soovit’, et võrokiilne tüü om tõistmuudu ja jääs silmä,» selet’ Võromaa kutsõhariduskeskusõ eesti keele…
«Kermo juhendaja Adamsoni Mehis soovit’, et võrokiilne tüü om tõistmuudu ja jääs silmä,» selet’ Võromaa kutsõhariduskeskusõ eesti keele…
Millest kõnõlda tõsõl Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivalil?
Vahtsõaastakuu lõpuni saa vällä pakku mõttit Kagu-Eesti tõsõ [eel]arvamusfestivali jaos.
«Välläpakut mõtõ võisi olla sääne, et tuu lääsi umalõ kogokunnalõ kõrda,» selet’ Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali üts iistvõtja Rätsepä Ott.
[Eel]arvamusfestivali kõrraldaja omma rõõmsa, ku mõttõ välläpakja taht esi festivalil tuu mõttõ ümbre märgotamist iist võtta. A ka tõsõ hää mõttõ võetas vasta ja ku mõnt mõtõt pakutas vällä mitmit kõrdo, sis saa ka tuust [eel]arvamusfestivalil kõnõlda.
Mändse…
«Välläpakut mõtõ võisi olla sääne, et tuu lääsi umalõ kogokunnalõ kõrda,» selet’ Kagu-Eesti [eel]arvamusfestivali üts iistvõtja Rätsepä Ott.
[Eel]arvamusfestivali kõrraldaja omma rõõmsa, ku mõttõ välläpakja taht esi festivalil tuu mõttõ ümbre märgotamist iist võtta. A ka tõsõ hää mõttõ võetas vasta ja ku mõnt mõtõt pakutas vällä mitmit kõrdo, sis saa ka tuust [eel]arvamusfestivalil kõnõlda.
Mändse…
Tegüsit inemiisi om vaia inämb kittä
Seon lehen om juttu mitmõst inemisest, kiä ajasõ umma asja suurõ himo ja pühendümisega: lauluoppaja, kultuuriperändi hoitja, kimmä naiskodokaitsja, hää lõõdsamängjä. . . .
Väega illos, ku tegüsä ja andõka inemise mõnikõrd ka kittä ja avvohindu saava. Kitmist ei olõ kunagi ülearvo, ku inemine midägi häste mõist…
Väega illos, ku tegüsä ja andõka inemise mõnikõrd ka kittä ja avvohindu saava. Kitmist ei olõ kunagi ülearvo, ku inemine midägi häste mõist…
Teppo Augusti perändi hoitja
Vana-Võromaa kultuuripärli
Kultuurkapitali Võro maakunna Kultuuripärli preemiä saaja Teppo Priidu (52) ja Mähari Kadri (45) omma katsa aastaga tennü kuulsa lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalost Teppo lõõdsatalo – lõõdsamuusõumi ja kontsõrdikotussõ.
Kuis Priidu vanavanaesä Teppo Augusti talost lõõdsamuusõum sai?
Priidu: Talo oll’ kõik aig olõman ja uutsõ umma…
Kultuurkapitali Võro maakunna Kultuuripärli preemiä saaja Teppo Priidu (52) ja Mähari Kadri (45) omma katsa aastaga tennü kuulsa lõõdsameistri Teppo Augusti kodotalost Teppo lõõdsatalo – lõõdsamuusõumi ja kontsõrdikotussõ.
Kuis Priidu vanavanaesä Teppo Augusti talost lõõdsamuusõum sai?
Priidu: Talo oll’ kõik aig olõman ja uutsõ umma…
Pühendünü lauluoppaja
Vana-Võromaa kultuuripärli
Kultuurkapitali Põlva maakunna Kultuuripärli preemiä saanu Suurõ Margot (44) om Põlva ja Räpinä muusigakooli lauluoppaja, kelle laululatsõ mängolidsõlt lauluvõistluisi avvohindu korjasõ.
2016. aastal sai Räpinä ja Põlva muusigakooli näiokõisi ansambli Gram of Fun tõist kõrda pääpreemiä Alo Mattiiseni muusigapäivil nuuri vokaalansamblidõ konkursil, võitsõ rahvusvaihõlidsõ lauljidõ ja…
Kultuurkapitali Põlva maakunna Kultuuripärli preemiä saanu Suurõ Margot (44) om Põlva ja Räpinä muusigakooli lauluoppaja, kelle laululatsõ mängolidsõlt lauluvõistluisi avvohindu korjasõ.
2016. aastal sai Räpinä ja Põlva muusigakooli näiokõisi ansambli Gram of Fun tõist kõrda pääpreemiä Alo Mattiiseni muusigapäivil nuuri vokaalansamblidõ konkursil, võitsõ rahvusvaihõlidsõ lauljidõ ja…
Pulga Jaan: verrev kikas om rahu esi!
28.01.2017 nakkas Hiina kalendri perrä verevä tulikikka aastak
Verevä tulikikka aasta tulõmisõ avvus näütäs Urvastõ kihlkunna Oe külä talomiis Pulga Jaan (69) umma nellä verevät ja tõisi värviliidsi kikkit.
«Kae, taa om vinne keeli zolotistõi, kullakarva,» seletäs Jaan ja tulõ laudast vällä, pihlõkarva kikas kangli…
Verevä tulikikka aasta tulõmisõ avvus näütäs Urvastõ kihlkunna Oe külä talomiis Pulga Jaan (69) umma nellä verevät ja tõisi värviliidsi kikkit.
«Kae, taa om vinne keeli zolotistõi, kullakarva,» seletäs Jaan ja tulõ laudast vällä, pihlõkarva kikas kangli…
Kikas inemise- ja kotussõnimmi seen
28.01.2017 nakkas Hiina kalendri perrä verevä tulikikka aastak
Võromaa nimmi seen om kikas väega tähtsä elläi. Tuu tulõ tuust, et inemist, ütte uhkõt ja horkvalla meesterahvast om hää võrrõlda kikkaga.
Päämidselt omma kikkaga köüdedü inemisenime, noist omma saanu talunime, luuduskotussidõ nime ja muud. Ku võrrõlda Soomõga, sõs sääl om sõna kukko ‘kikas’ nimmi seen pall’o veidemb levinü. Soomõ kotussõnimmi seen omma selgelt harilikumba mõtsaeläjide nime. A meil Võromaal om tervelt…
Võromaa nimmi seen om kikas väega tähtsä elläi. Tuu tulõ tuust, et inemist, ütte uhkõt ja horkvalla meesterahvast om hää võrrõlda kikkaga.
Päämidselt omma kikkaga köüdedü inemisenime, noist omma saanu talunime, luuduskotussidõ nime ja muud. Ku võrrõlda Soomõga, sõs sääl om sõna kukko ‘kikas’ nimmi seen pall’o veidemb levinü. Soomõ kotussõnimmi seen omma selgelt harilikumba mõtsaeläjide nime. A meil Võromaal om tervelt…
Raamadukogobuss
Võromaal om ümbretsõõri sõitnu egäsugust transporti, ka raamadukogobuss. Tuu naas’ sõitma 1973. aastal ja timä tii pääle jäi sis 23 lainamispunkti.
Noidõ kotussidõ pääl saisõ buss puul tunni vai tunni – nikani ku raamatit lainus anti. Bussi mahtu är üte küläraamadukogo täüs raamatit.
1990. aastal käve bussin raamatit lainaman…
Noidõ kotussidõ pääl saisõ buss puul tunni vai tunni – nikani ku raamatit lainus anti. Bussi mahtu är üte küläraamadukogo täüs raamatit.
1990. aastal käve bussin raamatit lainaman…
Ooda-ooda!
Pastoi no, paravoss! Ma olõ kongi silmä kinni lasknu? Mille ti Misso valla Haani, Mõnistõ, Rõugõ ja Varstuga kokko lasiti panda?
Parhilla olnu hää võimalus Setomaast terve Setomaa tetä ja Võromaast Võromaa. Mille sääne võimalus käest lasti?
Mille lastas määndselgi volikogo esimehel vai tõsõl paigapäälitsel taidlõjal aolugu ümbre…
Parhilla olnu hää võimalus Setomaast terve Setomaa tetä ja Võromaast Võromaa. Mille sääne võimalus käest lasti?
Mille lastas määndselgi volikogo esimehel vai tõsõl paigapäälitsel taidlõjal aolugu ümbre…
Ku ei olõ surmatõbi…
. . . .sõs saat iks viinast api – nii ütlivä vanõmba inemise, ku ma viil lats olli.
Kangõba kraamiga raviti kõtuvallu ja palavikku, tetti kompressi, leevendädi kondivallu ja külmetüst. Tuud võeti hindä julgustamisõs vai vastamiilse asja toimõtamisõs.
Ku Brežnev kuiva säädüse vällä kuulut’, nakas’ nii mõnigi kangõt kraami…
Kangõba kraamiga raviti kõtuvallu ja palavikku, tetti kompressi, leevendädi kondivallu ja külmetüst. Tuud võeti hindä julgustamisõs vai vastamiilse asja toimõtamisõs.
Ku Brežnev kuiva säädüse vällä kuulut’, nakas’ nii mõnigi kangõt kraami…
Ornung
Mu esä käve tõsõ ilmasõa rassõ tii läbi Saksa poolõ pääl. Või-olla tuust aost oll’gi peri timä kõva kodokõrd. Esä «firmasõna» olliva ornung ni akkuraat (tuu tähendäs täpsehe kõrrah). Kõik as’a pidivä saisma uma kotussõ pääl.
Ku üle tarõ mürisi kõva donnerwetter, sis joba tiidse, et miä om vildakilõ, ni joosi kaema. Vüürüseh pidi kõik jalavar’o saisma sirgõh riah. Kae, et hõigu viil mano: juundu, valvõl!
Noorõ inemise asi, joosi iks kipõlõ sisse-vällä, tõõnõkõrd…
Ku üle tarõ mürisi kõva donnerwetter, sis joba tiidse, et miä om vildakilõ, ni joosi kaema. Vüürüseh pidi kõik jalavar’o saisma sirgõh riah. Kae, et hõigu viil mano: juundu, valvõl!
Noorõ inemise asi, joosi iks kipõlõ sisse-vällä, tõõnõkõrd…
Piimäautugi ei peä kinni!
Oll’ tävven ilun suvõpäiv. Käve Võrun hambatohtri man ja mul kaksati hammas vällä. Mul oll’ väega sant olõminõ, kopõrdõ kuigi bussijaama ja sai õkva bussi pääle.
Buss oll’ joba Puusepä piätüsest müüdä sõitnu, ku trügisi ettepoolõ ja palssi piimäpuki piätüst. Bussijuht kärät’: «Mis asja? Piimäautugi ei piä inämb piimäpuki man kinni, sõs ammuki viil buss!»
Mõtli, et nüüt vii tä mu Kääpäle ja kuis ma kül tagasi saa: mul ju…
Buss oll’ joba Puusepä piätüsest müüdä sõitnu, ku trügisi ettepoolõ ja palssi piimäpuki piätüst. Bussijuht kärät’: «Mis asja? Piimäautugi ei piä inämb piimäpuki man kinni, sõs ammuki viil buss!»
Mõtli, et nüüt vii tä mu Kääpäle ja kuis ma kül tagasi saa: mul ju…
Tossu Tilda pajatusõ
Tüngäkõnõ
Vahtsõ aasta algusõn hoiat’ raadio tüngäkõnnõ saamisõ iist. A kuis sa tiiät, et tuu om tüngäkõnõ?
1960. aastidõ lõpun oll’ illos suurõ lumõga talv. Mu tüülavva pääl kõlisi telehvon. Tõõsõl puul kaivati, et Obinitsa puuti ei olõ kolm päiva leibä tuudu. Et tulku aokirändus kipõlt appi!
Valisi kooperatiivist maakaubandusõ asõesimehe numbrõ ja andsõ teedä, et maainemiisil om leevämurõ.
«Mi olõmi olokõrraga kursin. Tii omma jällelt umbõ tuisanu. A massina omma vällän ja joba täämbä…
Vahtsõ aasta algusõn hoiat’ raadio tüngäkõnnõ saamisõ iist. A kuis sa tiiät, et tuu om tüngäkõnõ?
1960. aastidõ lõpun oll’ illos suurõ lumõga talv. Mu tüülavva pääl kõlisi telehvon. Tõõsõl puul kaivati, et Obinitsa puuti ei olõ kolm päiva leibä tuudu. Et tulku aokirändus kipõlt appi!
Valisi kooperatiivist maakaubandusõ asõesimehe numbrõ ja andsõ teedä, et maainemiisil om leevämurõ.
«Mi olõmi olokõrraga kursin. Tii omma jällelt umbõ tuisanu. A massina omma vällän ja joba täämbä…
