Kanuu-aig nakkas pääle
Keväjä suurõ viiga nakkasõ jõki pääle kanuusõitja tulõma, huuao algusõs pidävä matkakõrraldaja mahlakuu keskpaika. Kuigi timahava oll’ mikandi jõki suurvesi küländ varra ja külmäl aol suurõmbas suurõviisõidus es lää, tõi Sulbi külä Roosu talu kanuumatku kõrraldaja Rosenbergi Ragnar nätäl inne munapühhi kanuu talvõkortinast vällä.
«Hariligult väega pall’o…
«Hariligult väega pall’o…
Kuldri latsõ olli Stockholmi terroripaiga lähkül
Minevä riidi sõit’Roodsimaa pääliinan Stockholmin auto jalakäüjide sisse, neli inemist sai surma ja 15 vika. Õkva tuul aol oll’Kuldri kooli 9. klass Roodsi-reisu pääl ja õkva sama uulidsa pääl.
Tuu oll’ sääne reis, kon suurõmb aig oltas laiva pääl ja liinan nii viis tunni. Ma olli üten ku latsõvanõmb.
Ku reisijuht oll’ meid kolm tunni edimält bussiga, sis jalaga ümbre vidänü, jäi aigu vast tunnikõnõ, et midägi…
Tuu oll’ sääne reis, kon suurõmb aig oltas laiva pääl ja liinan nii viis tunni. Ma olli üten ku latsõvanõmb.
Ku reisijuht oll’ meid kolm tunni edimält bussiga, sis jalaga ümbre vidänü, jäi aigu vast tunnikõnõ, et midägi…
Oodõtas Hurda Jakobi avvohinna kandidaatõ
Hurda Jakobi nimega Põlva Rahvaharidusõ Selts and timahava 26. kõrda vällä kats Hurda Jakobi rahvuskultuuri avvohinda. Üts avvohind antas Põlva maakunnan rahvuskultuuriga tegelemisel silmä paistnulõ inemisele, tõõnõ avvohinnasaaja või olla ka muialt. Avvohinna suurus om 1000 eurot, rahha and tuu jaos Kultuurkapital.
Kandidaatõ saava üles säädi kõik inemise ja asotusõ. 28. mahlakuus tulõ tuu jaos tetä vaban vormin kiri.
UL
Kandidaatõ saava üles säädi kõik inemise ja asotusõ. 28. mahlakuus tulõ tuu jaos tetä vaban vormin kiri.
UL
Keväjälaat Räpinäl
Minevä puulpäävä peeti Räpinäl keväjälaatu. Huulmada külmäst ilmast oll´ rahvas vällä tulnu. Müüdi talokraami, mar´apuhmõ ja viläpuid, suidsulihha ja kaltsukaupa. A kalla es müvvä, tuust tundsõ kül puudust. Õnnõs üte mõrda kinni jäänü kala iks löüdse. Karpsoni Andrusõ pilt ja jutt
Uma Pido lemmiklaulu omma vällä validu
Rahvas valisi järgmädsel Umal Pidol laulmisõs esi kooriliikest kõgõ inämb laulõ «A mille?», «Kõnõtraat», Uma Pido popurrii, «Haanja miis», «Tulõ aga tulõ!», «Määne om seo maa?», «Ei olõ hullu», «Võro kiil», «Protõstiirmisõ laul», «Puupää rock’n’roll», «Mis om suurõ järve takan?», «Tii», «Ku naanõ minno pahandas», «Seenelaul».
Kats kuud käünü viiendä Uma Pido laulukava avalik valiminõ sai läbi urbõkuu lõpun. Helüandmisõs olli välän kõigi varatsõmpi pitõ kavan olnu laulu,…
Kats kuud käünü viiendä Uma Pido laulukava avalik valiminõ sai läbi urbõkuu lõpun. Helüandmisõs olli välän kõigi varatsõmpi pitõ kavan olnu laulu,…
Uma Pido lavastajas saa Kesoneni Helena
Tulõvast Umma Pito nakkas lavastama Kesoneni Helena (30), kiä saa timahava Villändi Kultuuriakadeemiäst lavastaja ja harrastustiatri juhi diplomi. Varrampa om Helena opnu kirändüstiidüst.
Helena inneskidse tiatrilavastamisõ omma köüdedü Taarka Perimüstiatriga, kon tä tekk’ etendüse «non-stop SETO» ja «Inemise igä». Tulõva suvõ tulõ Vargamäel Tammsaarõ…
Helena inneskidse tiatrilavastamisõ omma köüdedü Taarka Perimüstiatriga, kon tä tekk’ etendüse «non-stop SETO» ja «Inemise igä». Tulõva suvõ tulõ Vargamäel Tammsaarõ…
Teemi lehte ütenkuun!
Tere, armas Võromaa rahvas! Olõ vahtsõnõ Uma Lehe toimõndaja. Taha tetä hääd lehte. A leht saa olla täpsele nii hää, ku häste tedä tetäs. Ja tuu, ku häste lehte tetäs, olõnõs tegijist ja väega pall’o ka lugõjist.
Doktor Vassiljev, kiä tege telesaadõt inemiisi tervüsest, tuu iks kõgõ…
Doktor Vassiljev, kiä tege telesaadõt inemiisi tervüsest, tuu iks kõgõ…
Hüvvile plaanõlõ toes
Tuu, et olõ-i aigu mõttõga lugõmisõs, om inämbüisi laiskusõ ja mugavusõ hädä
Seost lehenumbrist om Uma Lehe välläandja tsihtsäädüng Kultuurileht. No and Kultuurileht vällä kolmõ aolehte – Sirpi, Õpetajate Lehte ja ka Umma Lehte. Päält naidõ om Kultuurilehel viil 11 aokirja: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Looming, Loomingu…
Seost lehenumbrist om Uma Lehe välläandja tsihtsäädüng Kultuurileht. No and Kultuurileht vällä kolmõ aolehte – Sirpi, Õpetajate Lehte ja ka Umma Lehte. Päält naidõ om Kultuurilehel viil 11 aokirja: Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Looming, Loomingu…
Allasõ Tiia: andõkilõ latsilõ om täämbä kõik ilm valla
Rõugõ kihlkunnast peri kirändüseuurja ja võrokeelidse koolioppusõ kõrraldaja Allasõ Tiia (43) kõnõlõs, määne tälle täämbädse päävä Võromaa elo paistus.
Kon Sa üles kasvit ja koolin kävet?
Latsõn elli Sännän, Karaski külä Ala-Karaski talon, õkva Pärlijõõ veeren. Lepistüle kuuli jõudmisõs lätsi…
Kon Sa üles kasvit ja koolin kävet?
Latsõn elli Sännän, Karaski külä Ala-Karaski talon, õkva Pärlijõõ veeren. Lepistüle kuuli jõudmisõs lätsi…
Mis taa järjekõrda pandminõ and vai näütäs?
Lehen kirutõdi, et ku raamatiidõ ostminõ niiüldä ritta panda, sis ostõtas viimätsel aol kõgõ enämb kokaraamatiid ja hendä avitamisõ raamatiid, medä esoteerikas kutsutas. Latsiraamatiid ostõtas kah peris häste. Et niiüldä peris-kirändüst ostõtas ja järeligult sis loedas kah pall’u veidemb. . . .
Kiri muiduki ei võlsi. Ku õks poodin säändse numbri ette näüdädä omma, sis tuu ostmisõga nii omgi. Aga tuu ei tähendä sukugi, et ennegi sääntseid raamatiid loedas ja…
Kiri muiduki ei võlsi. Ku õks poodin säändse numbri ette näüdädä omma, sis tuu ostmisõga nii omgi. Aga tuu ei tähendä sukugi, et ennegi sääntseid raamatiid loedas ja…
Põhikooli latsõ tegevä pääga puutüüd
Põhikooli opilaisi ettevõttit kutsutas minifirmadõs. Seo kuu alostusõn Valgan peetül üle-eestilidsel minifirmadõ võistlusõl läts’ mi kandi minifirmadõl väega häste: Põlva Puujuurikas võitsõ är, Harglõ LeWood sai kolmanda kotussõ. Kiä nuu tubli noorõ omma?
Puujuurika ettevõtja käävä 7. klassin. Tetäs pastakit, miä käele sõbraligu…
Puujuurika ettevõtja käävä 7. klassin. Tetäs pastakit, miä käele sõbraligu…
Folgipido Moosten
Rahvamuusigatüütlüisi festival Moisekatsi Elohelü om seo aastak 21.–22. mahlakuul. Katõpäävädse suurpido aigu saa aoluulinõ Mooste mõisa täüs rahvamuusikat, tüütarri ja kontsõrtõ.
Festivali kõgõ tähtsämb osa om suur võigõluskontsõrt 22. mahlakuul, kon egä ülesastja tege võrokeelist luku «Kost laalu saadu».
A inne võigõluskontsõrti om kah hulga tegemiisi. Festivali vallategemise pääväl…
Festivali kõgõ tähtsämb osa om suur võigõluskontsõrt 22. mahlakuul, kon egä ülesastja tege võrokeelist luku «Kost laalu saadu».
A inne võigõluskontsõrti om kah hulga tegemiisi. Festivali vallategemise pääväl…
Kodotütre 80 aasta iist
1932. aastagal luudi Kaitsõliidu priitahtlik eriütisüs Kodotütre, mink tsihis sai kasvata noorin esämaa-meelisüst ja valmisolõkit umma riiki kaitsa.
Kodotütride hulgan võisõ olla 8–18aastadsõ tütärlatsõ. Ummi tsihte and edesi kodotütride pühälik tõotus: taha olla kõrralik ja ausa, armasta umma kodo- ja esämaad, avita ummi lähembit ja jäiä truus…
Kodotütride hulgan võisõ olla 8–18aastadsõ tütärlatsõ. Ummi tsihte and edesi kodotütride pühälik tõotus: taha olla kõrralik ja ausa, armasta umma kodo- ja esämaad, avita ummi lähembit ja jäiä truus…
Prooviabielo-Eesti
Ma mõtlõ, et võro kiil om inemise peris kiil, säändsel kujol nigu jummal tä inemise suuhtõ pand’, ja eesti kiil om sääne ilmalik kiil. Edimäne passis kõgõs, tõsõga võit õnnõ ilmalikkõ asjo seletä. Ilmaligu matusõkõnnõ, seebikide subtiitri, suidsupakkõ hoiatussildi.
Niisama piäs apteegiroho tarvitamisõ oppus ilmaligun keelen olõma.…
Niisama piäs apteegiroho tarvitamisõ oppus ilmaligun keelen olõma.…
Tüü ei riku miist, a miis tüüd kül
Mõni aasta tagasi, ku veimi lihakombinaati uma armsa lehmä, jäi laut tühäs. Tükk aigu es taha mi sinnäpoolõ kaiaki, hallõ nakas’.
Keväje naksi pojalõ kõnõlõma, et tekü mullõ vällä küük, kon om hää vaarita. A poig arvas’, et leinaaig om läbi ja teemi hoobis…
Keväje naksi pojalõ kõnõlõma, et tekü mullõ vällä küük, kon om hää vaarita. A poig arvas’, et leinaaig om läbi ja teemi hoobis…
Soss-sepäst meistris
Pall’o aastit tagasi tegi tuuaignõ Võro leeväkombinaat Katariina kohvigu. Mu vanaimä kutsuti sinnä tüüle. Tä es tiiä kohvigu-tüüst mitte midägi. A nigu pall’o noorõ inemise, nii arvas’ ka vanaimä, et mis tuu õks är ei olõ, külh saa toimõ. Nii tä võtsõgi tüü vasta.
Inne kohvigu vallalõ tegemist opati näile, kuis piät kundõsit pasma, kuis piät anuma lavva pääl olõma ja muid tarkuisi. Takastperrä ütles vanaimä, et üts asi om oppus, tõõnõ…
Inne kohvigu vallalõ tegemist opati näile, kuis piät kundõsit pasma, kuis piät anuma lavva pääl olõma ja muid tarkuisi. Takastperrä ütles vanaimä, et üts asi om oppus, tõõnõ…
Maolda nali
Seldsimiis Makulin
Umaaignõ EKP keskkomitee büroo juht Vaino Karl es mõista häste eesti kiilt. A telefonin hõigas’ iks selgen eesti keelen toro sisse: «Ma kuulin!»
Ütskõrd oll’ tulnu üts arvada tähtsä tegeläne keskkomitee majja. Täl ollõv kokkosaaminõ. Ku küsti, kelle mano, oll’ vastussõs: «Seldsimiis Makulini mano.»
«A säänest ei tüütä tan.»
«Kuis ei tüütä, tä om teil juhataja!? Ma esi lepse timäga telefonin kokko.»
Umaaignõ EKP keskkomitee büroo juht Vaino Karl es mõista häste eesti kiilt. A telefonin hõigas’ iks selgen eesti keelen toro sisse: «Ma kuulin!»
Ütskõrd oll’ tulnu üts arvada tähtsä tegeläne keskkomitee majja. Täl ollõv kokkosaaminõ. Ku küsti, kelle mano, oll’ vastussõs: «Seldsimiis Makulini mano.»
«A säänest ei tüütä tan.»
«Kuis ei tüütä, tä om teil juhataja!? Ma esi lepse timäga telefonin kokko.»
Vahtsõnõ muud
Olõ es kavva aigu tagasi, ku naasõ aluspükse es tunnista.
Ku nuu asja muudu tulliva, sis vanõmba naasõ noid kõrraga umas es võta. Latsõlatsõ tõiva vanaimäle mitu paari ilusid aluspükse ja seletivä, kuis ja mille noid vajja tarvita om.
Ku tõnõkõrd vanaimäle küllä lätsivä, sis näivä, et aluspüksi olli ilusalõ är mõstu ja nööri pääle kuiuma pantu, a kõik olli jalgu vahelt lahki lõigatu.
Latsõlatsõ küssevä vanaimä käest, mille tä tulivahtsõ ihumõsu…
Ku nuu asja muudu tulliva, sis vanõmba naasõ noid kõrraga umas es võta. Latsõlatsõ tõiva vanaimäle mitu paari ilusid aluspükse ja seletivä, kuis ja mille noid vajja tarvita om.
Ku tõnõkõrd vanaimäle küllä lätsivä, sis näivä, et aluspüksi olli ilusalõ är mõstu ja nööri pääle kuiuma pantu, a kõik olli jalgu vahelt lahki lõigatu.
Latsõlatsõ küssevä vanaimä käest, mille tä tulivahtsõ ihumõsu…
Tossu Tilda pajatusõ
Väümehel viga man
Võro tütrik läts’ mehele, kiä oll’ peris tõsõst Eestimaa nukast. Tütrigu esä sõbra tundsõ huvvi, kas sai ka väärt väümiis.
«Meistri egä tüü pääle, kõgõ valmis käe külge lüümä!» kitt’ värski äiapapa. «Mu naanõ ja tütär kitvä tedä kah. Ummõtõ üts suur viga om täl: väümiis ei juu sukugi viina!»
Ku tütär mehele nakas’ säädmä, unist’ äi, et saa no kangõmbat topõlt. Tõõsõ tütre miis paksõ timäle iks pitsikese viina vai…
Võro tütrik läts’ mehele, kiä oll’ peris tõsõst Eestimaa nukast. Tütrigu esä sõbra tundsõ huvvi, kas sai ka väärt väümiis.
«Meistri egä tüü pääle, kõgõ valmis käe külge lüümä!» kitt’ värski äiapapa. «Mu naanõ ja tütär kitvä tedä kah. Ummõtõ üts suur viga om täl: väümiis ei juu sukugi viina!»
Ku tütär mehele nakas’ säädmä, unist’ äi, et saa no kangõmbat topõlt. Tõõsõ tütre miis paksõ timäle iks pitsikese viina vai…
